Vahepeal sulgemisohus olnud Hiiu Leht on saanud hoopis uue hingamise. Peatoimetaja Piret Eesmaa räägib Hiiu Lehe plaanidest lähemalt.
Räägi palun mõne sõnaga endast. Milline on sinu seos Hiiumaaga?
Ma olen Hiiumaal sündinud, kasvanud ja siin põhikooli lõpetanud. Vahepeal käisin ära, aga side on kogu aeg säilinud. Kui emaks sain, hakkasin siin veelgi pikemalt olema, kuni lõpuks kolisimegi koroonaajal Hiiumaale. Sisuliselt koroona oligi see viimane tõuge, mis meid tagasi lükkas. See hetk on hästi meeles: olime kaks kuud Tallinna korteris karantiinis olnud ja mais tulime Hiiumaale – nurmenukud õitsesid, ümberringi kilomeetrite viisi maad, kus jalutada ilma kellegagi kokku puutumata… Milline vabadus! Just siis otsis Hiiu Leht reporterit ning mu hispaanlasest mees ütles, et nüüd pead kandideerima. Ta oli nõus kohe Hiiumaale kolima.
Mingil hetkel oli mure, et Hiiu Leht pannakse hoopis kinni. Kuidas see oht likvideeriti?
Mina päris selle hetke juures ei olnud, olin siis aastase lapse emaks olemise tööga hõivatud. Tulin pilti siis, kui see oht oli juba kadunud. Lehe päästmise taga oli 25 Hiiumaaga tihedalt seotud inimest, kes otsustasid õla alla panna ning Hiiu Lehe ära osta.
Mis sa arvad, miks need inimesed tegid seda?
Missioonitundest. Nad on veendunud, et Hiiumaal peab olema oma ajaleht. Suvisel Hiiu Lehe diskol Kalanas viitas Andreas Kaju (üks uutest omanikest) ühele USA uuringule, kus leiti, et mida vähem mingis omavalitsuses oli väljaandeid ja ajakirjanikke, seda vähem oli seal ka kandidaate valimistel. Teisisõnu, kui kohalik leht omavalitsusel teravat pilku peal ei hoia, muudab see inimesed passiivsemaks.
Kellele Hiiu Leht eelkõige suunatud on?
Hiidlastele. Tahame teha lehte igas vanuses hiidlastele, et kõik leiaksid midagi. Väga tähtis on ka, et võimalikult paljud ja erinevate arvamustega inimesed tunneksid, et nende hääl on lehes kosta. Et leht oleks turvaline koht oma arvamuse avaldamiseks, endale oluliste teemade tõstatamiseks, ka rahuliku vaidluse pidamiseks.
Tiit Pruuli: Mina olen selline inimene, et näiteks kui lähen Jõgevale, siis kindlasti ostan Vooremaa, ühesõnaga igas maakonnas loen kohalikku lehte. Kas ma Hiiumaal peaksin ka Hiiu Lehe ostma?
Jaa, kindlasti. Selle mõttega tegime näiteks Hiiu Lehe Suvelehte, et kui tuleb inimene, kes Hiiumaad hästi ei tunne, siis tal oleks, kust alustada, kui ta tahab natuke salajasemat Hiiumaad näha. Kirjutasime randadest, kuhu nii kergesti ei satu, headest söögikohtadest, lahedatest üritustest, soovitasime Hiiumaast rääkivaid raamatuid ja raamatukogusid, kuhu koondub kohalik elu ning häid kaugtöökohti.
Aga küsimuse juurde tagasi tulles, siis kindlasti tasub ka külalisel Hiiu Lehte lugeda. Siit leiate näiteks kohalike inimeste lood ja käsitleme ka tõsisemaid murekohti.
Mida ise oluliseks pead ära mainida Hiiu Lehe kohta?
Ükspäev käis meil toimetuses inimene, kes rääkis vahva loo, miks tema jaoks on Hiiu Leht vajalik. Tema mees töötab laeval ja ta ise elab Hiiumaal ning siis nad koos lahendavad telefoni teel ristsõna, üks kodunt ja teine laevast ja saavad niimoodi ikkagi justkui koos olla. Teinekord võivad lood, miks seda lehte kellelgi vaja on, olla ootamatud. Sageli tehakse nalja, et põhiline on surmakuulutused, aga muid põhjusi on ikka ka. (Naerdes.)
Millest sa inspiratsiooni saad?
See on teine nali, et mis teil üldse kirjutada on, Hiiumaal on ju nii vaikne. Aga tegelikult on toimetuse telefon kogu aeg punane. Kui kohalik pastor annab välja luulekogu, kui Emmaste noored esinevad Alexela kontserdisaalis, kui armastatud perearst lõpetab töö, kui terve küla on tormi pärast elektrita – midagi juhtub iga päev. See on kogukonna leht, kus oma inimestel peab olema võimalik oma uudiseid jagada. Need on meie Hiiumaa uudised hiidlaselt hiidlasele. Aitame teha väikest suuremaks ja tähtsamaks. Tahaksin, et praami peal tuleks hiidlane ja soovitaks teile, et loe Hiiu Lehte, see on nii lahe leht!
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023
