Põlevkivitööstus kunstis

Põlevkivimuuseumi juht Ainar Varinurm tutvustab Eesti kunstnike põlevkiviainelist loomingut, mille püsiekspositsiooniga on võimalik tutvuda muuseumi peahoones Kukrusel.

Põlevkivimuuseum ja kunst − esmapilgul ei arvakski, et need teemad võiksid olla seotud, kuid tuleb tõdeda, et viimasel seitsmel aastal on kolmandik Põlevkivimuuseumis käijatest just kunstinäituse külastajad. Seda suuresti tänu kunstnikele, keda juba alates 1930ndatest saadeti tutvuma Eestimaa uue tööstusregiooniga. Kunstnike külaskäigud jätkusid ka nõukogude ajal, mil suurem osa tuntud Eesti kunstnikest leidis aega põlevkivimaad külastada ning seda oma töödes jäädvustada.

Tänases Põlevkivimuuseumi kunstikogus on ligi 700 teost kokku 108 kunstnikult. Kogu on suhteliselt noor, st vanim dateeritud töö on aastast 1883. Tehnikatest on esindatud kõik tuntumad: õlimaal, akvarell, pastell, graafika jne. Kunstikogu täieneb iga aastaga – kogus on nii kingitusi kui ka ostetud loomingut.

Enamik kogust on loomulikult seotud põlevkivi kaevandamise ja -keemiaga, sest need teemad kannavad ka kohalikku identiteeti ja on seetõttu meile väga olulised. Tööstuse algusaastatest on kogunenud huvitav graafikakogu. Ajavahemikul 1945–1989 täienes kogu peamiselt õlimaalide ja pisigraafikaga. Viimastel aastatel on lisandunud maali ja graafikat enam-vähem võrdselt.

Muuseum alustas oma kunstikogu taastutvustamist laiemale vaatajaskonnale 2007. aasta veebruaris. Veebruaris on meie muuseumi Valges saalis toimunud kuuajalised fondinäitused, kus esitletakse teemade kaupa kõiki hetkel kogus olevaid teoseid.

2009. aasta veebruaris avati juba ka püsinäitus meie püsiekspositsiooni osana, mis asub muuseumi peahoones Kukrusel. Põhiosa töödel on kujutatud kaevurite rasket ja tänuväärset tööd põlevkivi kaevandamisel, mis on kujundanud meist ühe energeetiliselt iseseisvama riigi Euroopas. Arvukalt on esindatud ka keemiatööstus. Töid on näitusel aastatest 1949–1989. Samas on väljas enamik suuremõõtmelistest maalidest, nagu „Tehase rütm” (363 x 180 cm), „Vahetus laavas” (282 x 139 cm), „Paneelstrekk” (220 x 104 cm), „Laava ettevalmistamine” (220 x 96 cm). Kunstnikest on esindatud nii kohalikud kui ka kaugemad, nagu Ernst Hallop, Priidu Aavik, Karl Burman jun, Konstantin Mihhailov, Ester Roode, Maria Dobrina, Aleksander Igonin jt.

Teoseid meie kogust on väljaspool maakonda olnud võimalik näha nii Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis kui ka Viinistu Kunstimuuseumis. Kuna enamik Põlevkivimuuseumi kogust on digiteeritud, siis tänu sellele on neid illustratsioonidena näha ka mitmetes tööstusvaldkonda kajastavates ajalooraamatutes nii Eestis kui ka Venemaal.

Teise organisatsioonina, kes kogub ja säilitab põlevkivitööstuse ajalugu kunstis, on Viru Keemia Grupp, kelle kollektsiooni suurus ulatub 70 teoseni.

Selles numbris

• Reisid paralleelmaailmades
• Ida-Virumaa võõrastemajad
• Ida-Virumaa parimad toidukohad
• Põlevkivitööstus kunstis
• Pildid Pisa kandist
• Rohkem kui USA ehk elust New Mexico osariigis jooksja silme läbi
• Varanasi kirjad 3. Hanumani sünnipäev
• Lastega mööda Eestimaad: Jõhvi jõudmised
• Matkama, Ida-Virumaale!
• Matkaklubi Club 7 Winds ehk „seitse tuult
• Stalinilinnas Eestit otsimas
• HAABJAGA PIIRIJÕEL
• Õigeusu kirikud ja tubakirikud Ida-Virumaal
• Narva linna bastionid
• Neli Narva retrospektiivi: nii võis juhtuda
• Legende Ida-Virumaalt
• Go Reisiajakiri küsib: Kuidas tuua Ida-Virumaale rohkem Eestit?
• Allan Kaldoja: Ühe puu juured
• Katja Koort: Minu viimane töörahva paraad
• Liina Lukas: Tuhamäed ja Valge Hobu trahter
• Mati Raidma: Iisaku – killukesi mälust
• Peep Ilmeti apteegipõli Avinurmes
• Sirje Olesk: Mida ma mäletan Jõhvist?
• Turismimässaja Marko Kaldur
• ENN KÄISS. Mäed ja joad
• Sisenemine Ida-Virumaale. Mõned lood
• UUDISTOOTED
• KROONIKA
• Go Reisiajakiri 48 – Juuni 2014