GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

Raamatuarvustus: Mari-Leen Treimann “Meie Arvi. Lastega haagisreisil Poolas ja Baltikumis”

Timo Tamm

13. august 2024

Mari-Leen Treimann
Meie Arvi. Lastega haagisreisil Poolas ja Baltikumis
Kirjastus Pegasus 2024

Tekst: Rene Satsi
Foto: erakogu

Mari-Leen ja Kaur reisivad palju. Selles polegi iseenesest midagi erilist – maailm on lahti, mine ja vaata ringi. Erilisemaks muutub asi aga siis, kui oskad oma reisid ka teistele lugemiseks (ja targutamiseks ja ahhetamiseks) kirja panna. Mari sulg jookseb kenasti. Samuti saab juba esimesel lehel muiata, kui üks tema laps (7 a) teatab, et tema ei taha kuulsaks saada, sest talle ei meeldi fännid, ning teine (5 a) peab oluliseks seda, et kõnealuse raamatu vahel antaks lugejale ilmtingimata edasi informatsioon, kui palju lolle mõtteid tal peas on. Huumor on reisiraamatu puhul sama oluline kui hommikupudru puhul piim ja kaerahelbed. Ilma selleta lihtsalt ei tohi reisikirjandust teha. Mõtlesin selle reegli just praegu välja ja mul on hea meel, et Treimann minu värske reegli vastu ei eksi. Nagu vihjed näitasid, minnakse raamatus reisima laste ja Arviga ning Arvi ei ole mitte napsu armastav onu, vaid minihaagis.

Praktilisi näpunäiteid sellise ausalt öeldes pisut ekstreemse reisimise kohta leidub. Kolatakse Baltikumis, Poolas ja mujal. Mida teha, kui laps haigeks jääb? Kuidas töötab Poolas EMO? Kus ööbida, mida kaasa võtta? „Kui ma laste ja karavaniga ei reisi, siis pole mul ju mõtet seda raamatut lugeda,“ poriseb nüüd mõni, kuid mina ütleks, et ikka on. Mõnus limonaadikõrvane veerimine ja mis peamine – väga elujaatav! Nagu Mari ise kirjutab: „Loodan, et see raamat julgustab ja inspireerib sind. Kui mitte kohe järeltulijaid ja asju pakkima ning valitud suunas teele asuma, siis vähemalt unistama ja plaanima!“. Kohe juurde kinnitab ta, et on raamatus üdini aus ega ole midagi suhkruvaabaga üle valanud. „Pasteet on alati pasteet,“ kõlab tema kindel lubadus.