Raamatututvustus: Toomas Kokovkin, Siiri Külm, Kalev Sepp “Elutee. Hiiumaa jääteede lugu”
Hiiumaa muuseumi tasub külastada kas või selle pärast, et siit leiab hulgaliselt väärt kirjandust saare kohta. On muuseumi omi väljaandeid, on Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi kogumikke, põnevaid ajaloo-, käsitöö- ja merendusraamatuid.
Need, kel esimene poolsada elust möödas, mäletavad Lääne-Eesti saartele sõitmisega seoses kahte eksootilisust: piirivalvurite kontrollpunkte ja talvist jääteed. Tänaseks on mõlemad – üks õnneks, teine kahjuks – unustusse vajumas. Hiiumaa muuseum on nüüd üllitanud põneva raamatu „Elutee. Hiiumaa jääteede lugu“.
Jääteed on üks Väinamere ammuseid reisimise viise. See on osa meie saarte vaimsest ja materiaalsest kultuuripärandist. Lisaks Hiiumaale läksid teed mandrilt Muhumaale, Vormsile, Kihnu. Samuti oli tee Saare- ja Hiiumaa vahel ning Haapsalust Noarootsi.
Viimane jäätee Hiiumaa ja mandri vahel oli käigus 2011. aasta talvel. Hiiu- ja Saaremaa vahel oli jäätee avatud kaks päeva ka aastal 2018.
Väga huvitavalt on raamatus kirjeldatud protseduure, kuidas jäätee üldse valmis. Tee ehitamine pole niisama, et torkad kadakaoksad jää sisse ja hakkad kimama. Kõik algab eeluuringutest ehk luurest, ehitus ise võib kesta paar nädalat. Ohuks ei ole jääteele mitte ainult soe ilm, vaid ka merevee taseme kõikumine, mis tekitab jäässe kuni pooleteistmeetriseid pragusid, mille ületamiseks tuleb ehitada sillad.
Omamoodi probleemiks kujunesid selle sajandi algul jääturistid, kes hakkasid autodega jääteedel rallitama, mis jääd lõhkus. Selle takistamiseks rajasid teemeistrid jääle S-kujulised kurvid. Aga ikka on raamatus ka pilte ja lugusid sellest, kuidas mõni auto (või ka hobune) läbi jää on vajunud. Jäätee võib oskamatule inimesele olla ohtlik, aga selle vastu on võideldud ka ärihuvidest lähtuvalt, et inimesed ikka praamipileti ostaksid, selmet oma autoga ise sõidaksid.
Raamatusse on kogutud palju põnevaid lugude katkendeid inimestelt, kes aastakümnete jooksul jääteed kasutanud. Mõne jaoks on jäätee olnud tõesti elutee arsti juurde, teisele tähendab see seiklust või adrenaliini. Jääteed aitasid aastakümneid vedada saartele ehitusmaterjali ja muud kaupa, mida vanade laevadega oli palju raskem ja kallim korraldada. Rääkimata sellest, et talvel, kui laevaühendust polnud, tuli jäätee kaudu kohale tuua ka oluline osa toidukraami. Seega sõltus hiidlaste talvine käekäik otseselt jääteest.
Nagu raamatus ka paljude tabelitega näidatud, on õhutemperatuur Väinameres tõusuteel ja jääteede ehitamine on muutunud järjest raskemaks, et mitte öelda mõttetuks ja võimatukski.
Selles numbris
- Raamatututvustus: Toomas Kokovkin, Siiri Külm, Kalev Sepp "Elutee. Hiiumaa jääteede lugu"
- Kogenud maailmarändurite parimad reisinipid
- Rattaga Läänemerel – Ahvenamaa
- Jah Colombiale, teineteisele ja seljakotireisidele
- Madeira – Euroopa Hawaii
- Madison Tuff - fotograaf sõjatandril
- Maha Kumbh Mela – maailma suurim rahvakogunemine
- 20 kuud seljakotireisi 10 000 euroga
- Salapärased saared Newfoundlandi külje all
- Kia ora, Uus-Meremaa!
- Rapa Nui raidkivide rapsoodiad
- Sumba ikatitest
- Parem kui Bali
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 111 - Aprill 2025
