Allar Tankler on endine ajakirjanik, kirjanik ja kommunikatsioonispetsialist, kes enne Luksemburgi kolimist töötas Eesti Ekspressi peatoimetajana. Praegu juhib ta Luksemburgis Euroopa Investeerimispanga kommunikatsiooni väljaspool Euroopa Liitu.
Luksemburg on Beneluxi maa. Mida see tähendab?
Benelux on nagu Baltikum – viis, kuidas viidata portsule väikestele riikidele, kui nende vahel täpsemalt vahet ei tee. Antud juhul siis Belgia, Madalmaad (Nederlanden) ja Luksemburg. Sama hea kui kutsuda meid Lilaest.
Kuidas ja kas on Luksemburgis elamine mõjutanud sinu vaatenurka Euroopa Liidule ja selle rollile maailmamajanduses?
Luksemburgis on lihtne aru saada, miks Euroopa integratsioon vajalik on – kui siin kogemata poodi minnes õigest teeotsast mööda sõidad, võid end kergesti avastada Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast. Siin on külad, kus riigipiirid jooksevad majade vahelt läbi, ja oleks üsna raske ette kujutada, kui vahepeal peaks piiripunktist läbi minema või et ühel pool tänavat oleks kasutusel teine rahaühik. Nii et mingit küsimust Euroopa Liidu vajalikkuses ja kasulikkuses siin olles ei teki.
Luksemburg on tuntud oma tugeva pangandussektori poolest. Oskad äkki rääkida mistahes ainulaadsetest väljakutsetest või võimalustest, millega Luksemburgi pangad praegu silmitsi seisavad?
Luksemburgis tegutsevad pangad globaalselt ja nii tegelevad nad ka globaalsete probleemidega, millest paljud seonduvad rohepöördega: kuidas paremini finantseerida rohelisemaid lahendusi, mis on aga kohati jätkuvalt oma innovatiivsuse tõttu suhteliselt riskantsed, kuidas ära lõpetada projektide finantseerimine, mis on keskkonda nii saastavad, et neil kaua ei lasta tegutseda ja järelikult nende käest raha kätte ka ei saa, ning kuidas maandada kliimamuutustest tulenevaid riske kõikvõimalikele projektidele, mida pangad finantseerivad. Näiteks kuidas arvestada riski, et mõni kuurort, millele sa raha laenanud oled, võib merepinna tõusu alla jääda ja samas mõni suusakuurort, kuhu sa investeerinud oled, on Alpides niivõrd madalal, et seal pole igal aastal enam lumi garanteeritud.
Millised on sinu arvates Eesti ja Luksemburgi suurimad kultuurierinevused?
Luksemburg on väidetavalt tänu mõningatele maksuerisustele saavutanud olukorra, kus neil õnnestub siia meelitada väga palju globaalseid artiste, hoolimata oma väiksusest. Nii et eelkõige rahvusvaheline kultuurielu on siin vilgas. Samas on Luksemburgis väga vähe kõrgkoole, nii et noored lähevad siit ära, mistõttu kohalik loometegevus on ehk vähem ergas.
Saad äkki välja tuua mõne Luksemburgile ainulaadse kultuuritraditsiooni või tava, mis oli sinu jaoks eriti huvitav?
Vastlapäeva paiku pannakse ühel õhtul siin kõigis külades suur rist põlema ja kõigi kohalike meelest on see väga normaalne. Niimoodi tähistatakse talve lõppu ja kevade algust ning peletatakse halvad vaimud minema ja kes teab veel, mida.
***
Luksemburg on maailma kõige enama rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusega riik. Pealinnas Luksemburgis asuvad Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Liidu õigusaktide tõlketeenistus ning riik on ka ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja paljude teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock
- Allar Tankler
- Benelux
- Euroopa Investeerimispanga kommunikatsioonijuht
- Luksemburg
- Luksemburgi kultuurierinevused
- Luksemburgi pangandus
- maailma kõige enama rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusega riik
Selles numbris
- GO Reisiajakiri Euroopa - Aprill 2023
- Kas Küpros on Euroopa?
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Valgevene võitlus jätkub
- Ajakirjanikud sõjas
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ukraina vajab lootust
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Mis suunas liigub Ungari?
- Eristuv Türgi
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Lastesõbralik Taani
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Elurõõmus Serbia
- Iseseisva San Marino uhkus
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Rootsi tee NATO-sse
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rongiga läbi Portugali
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Mitmekesine Malta
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Suurejooneline Itaalia
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Väike ja kauge Island
- Mitmetahuline Horvaatia
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Hispaania äri eripära
- Veini sünnimaa Georgia
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Värviline Bulgaaria
- Muusikarütmis Austria
- Aserbaidžaan on peateel
- Alati külalislahke Armeenia
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
