Madis ja Maria rabelevad saarel turismiettevõtluse mitmel rindel ja neile kangesti meeldib sõna retro.
„ Ainult?“ küsib intervjueerija Rene, seistes ühe majutuse elutoas. „Kõik on retrovisiit,“ ei lase Maria end segada. „Majutuste põhimõte on, et elamised oleksid mugavad, tänapäevased, aga retroelemendid lööksid tugevalt sisse.“
Modern Talkingu kassett lebab kummutil, ka teised on selle leiu üle rõõmustanud. Kasseti kohta on keegi külalisteraamatusse kirjutanud: „Sorri, selle kuulasime ribadeks!“ Noored seletavad, et kui mõnikord käiakse külalisi elukohta sisse laskmas, siis on hea kuulda ovatsioone nagu „Oo, mu vanaema kapp, täpselt!“.
Uurin, kas retromajutused on tekkinud ehk… laiskusest? „Esimene korter oli juhuslik. Edaspidi oleme meelega kõik retroks keeranud,“ tunnistab Madis ja näitab näpuga kapi suunas, mis on seda nägu, nagu tahaks muuseumisse astuma hakata. „Ei ole nii, et ostetakse aegu näinud korter ja jäetakse asjad sisse! Aga nostalgianärvi kõditavat kraami ei kraabita ka ise kokku. Meie ei osta, kõik annavad meile!“ naerab Maria. „Pidevalt keegi kirjutab, et leidis pööningult midagi, mida ei raatsi ära visata. Meil on liiga palju seda retrovärki! Garaažitäis!“
Madis hankis endale villise. „Poolsalaja ostsin,“ ütleb ta, vaadates vilksamisi Mariale otsa. „Ja sellele oli vaja leida funktsioon.“ Neiu noogutab. „Hakkasime pakkuma ehedat külaga tutvumise sõitu. Suvel viime randa või siis läheme kuskilt koduõlut tooma,“ kõneleb Madis. Maria lisab: „Inimestele meeldib! Tegutseme kaheksandat suve. Turistid armastavad leida Hiiumaalt asju, mida nad omal käel ei avasta. Tahavad, et oleks natuke wild.“ Märgiline on, et ollakse aasta läbi avatud, mitte ainult hooajal. Villisele käib katus peal ja ka talvel läheb sõiduks!
„Siis on meil retrojalgrattad. Ja võrriga saab ringi vurada. Sellega on tükk tegemist – ujutatakse tihti üle. Vene tehnika,“ räägib Maria. Igal aastal mõtleb ta välja uusi pisiprojekte. Näiteks mõnikord, kui inimene võtab majutuse, siis ootavad teda kilud ja retsept, kuidas teha pahlakilusid. Mis on pahlakilud, küsitakse. Eks saate teada.
Tegus paar on kokku pannud Hiiumaa seikluskaardi. See on mõeldud peredele Hiiumaa avastamiseks. 26 punkti peab üles leidma. Pead üles leidma Kukka kivi ja seal tantsu lööma või siis minema kuskile ja vastama küsimusele. See on füüsiline kaart, voldik, mitte äpp. Tore!
Mida retrot veel?
„Paladel saadame inimesi Hiiumaa viimasesse säilinud külapoodi, kus osta saab ainult sularaha eest.“ „Kas seal on leti taga vana hea vihane retrotädi?“ uurin turismiettevõtjatelt. „Enam-vähem,“ muigavad noored, kuid on aru saada, et vihast tädi armsast Hiiumaa poest tegelikult ei leia.
Maria ja Madis sohki ei tee: mõlemad on päris hiidlased. „Ja ilmselt ei lahku me siit kunagi!“ kinnitatakse kui ühest suust.
Miks?
„Hiiumaal ei ole pealiskaudsust,“ ütleb Maria, olles viivu järele mõelnud.
Selles numbris
- Hiiumaast ja endast
- Tiiu Masing: „Aeg ei ole raiskamiseks!“
- Tahkuna tuletorn kutsub laskuma
- Yui Yui: „Kui ma Eestisse tulin, sõin lund.“
- Hiiumaa rootslased
- Ebareaalne koht 12 miili kaugusel Eestist
- Lauri Saatpalu: „Ole valmis kõigeks!“
- Retro hiiu moodi
- Üllar Soonik: „Kõik mu huvid on loodusega seotud.“
- Ristna tuletorn – Eiffeli meistriteos
- Kalana – koht, kuhu tahaks jääda
- Margit Kääramees: „Meie jaoks on Orjaku sadam maailma ilusaim väikesadam.“
- Maret Kukkur „rabeleb kultuuriasjadega“
- Klaasikunstnik Kalli Sein: „Hiiumaa on loomiseks ideaalne paik!“
- Ülo Sooster 100
- Nelja Nurga galerii
- Hiiumaa sõber Justyna Seniuta
- Marco Pärtel: „Viscosa kultuuritehasest sai juhuse tahtel mu eluprojekt!“
- Kadri Valdma: „Tuleb kasutada vanu masinaid ja kohalikku toorainet, et oleks väike jalajälg.“
- Hiiumaa – roheline pärandsaar sinises meres
- Välismaalased Hiiumaast
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2024