Rongiga läbi Portugali
Tiit Pruuli kirjutab Euroopa rongiliiklusest ja kiirrongidest Portugali näitel.
Portugal asub siit vaadates Euroopa teises otsas. Aga leiame mõnedki sarnasused. Mina kui raudteesõber olen ammu huvi tundnud, kuidas toimib raudtee, kus – samamoodi nagu ka meil – ei ole rööbastee Euroopa standardlaiusega. Ajalooliselt on kujunenud nii, et Euroopas on rööbaste vahe 1435 mm, Ibeeria poolsaarel on see 1668 mm, meil nagu kogu endisel Vene impeeriumil 1520 mm.
Portugali kiirrongid kasutavad teatud lõikudel Euroopa, teatud lõikudel Ibeeria laiust. Lisaks on ka mõned kitsarööpmelise raudtee jupid. Kõik need eri laiused suudavad aga koos eksisteerida, nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab veeremi lühikese ajaga teise tee jaoks ümber kohandada. Seda nägin Portugalis mitmel korral.
Rongisõit on populaarne
Portugal on pikk ja suhteliselt kitsas maariba. Kui hakata autoga sõitma Faro linnast Lõuna-Portugalist, siis Põhja-Portugali piirilinna Valençiasse on 666 km. Ikka annab ühest otsast teise liikuda. Reisijateveoga tegeleb riiklik raudtee-ettevõte Comboios de Portugal (CP). Üks CP direktoritest, Joaquim Guerra, oli valmis mulle lahkelt oma 3900 töötajaga ettevõtet tutvustama. Olulisim number, mille üle direktor uhkust tundis, on 150 miljonit reisijat 2022. aastal. See on riiklik rekord. Põhiosa reisijate liiklusest toimub niinimetatud Atlandi koridoris, eriti kahe suurlinna – Porto ja Lissaboni – vahel, aga ka Lissaboni ja riigi lõunaosa vahel. Põhitrassilt lähevad harud sisemaale. Raudteid on Portugalis ca 3000 km.
Maailma ilusaim raudteeliin
Küsisin Joaquimi käest, milline on tema enda lemmikliin, on ta ju raudteel töötanud 30 aastat ja alustas karjääri vedurijuhina. Muidugi vastas teenekas raudteelane nii, nagu eeldasin: „Üks maailma ilusamaid raudteeliine on Douro jõe liin Põhja-Portugalis. Ja ma ei räägi ainult raudteest, vaid ka inimestest selle ümber, mäenõlvadest, viinamarjaväljadega terrassidest.“
Ma ise alustasin rongisõitu Madridist. Kahjuks pole hetkel käigus otserongi Portugali pealinna Lissaboni. Seega tuli esmalt võtta kiirong Vigosse (ca 600 km nelja tunniga), seal istuda aeglasemasse suslasse ja liikuda Portosse (ca 150 km kahe tunniga), kust sai taas kiirrongiga Lissaboni (ca 300 km kolme tunniga). Hispaania raudteede kohta tuleb lausuda vaid kiidusõnu. Lipulaevadeks on seal kiirrongid Ave, mis sõidavad üle 320 km/h. Portugali kiirong Alfa Pendular nii kõrgele ei küüni, kiirused jäävad 220 km/h kanti.
Portugali raudteel on kõik ses mõttes tänapäevane, et mingeid paberpileteid pole vaja, kogu elu käib kliendi jaoks arvutis, telefonis ja äppidega. Isegi härra Guerra visiitkaart tuli mul QR-koodiga sisse skännida. Rongi enda mugavus pole samuti halb – restoranid, toidukärud, internet, kõik on olemas –, aga raudtee on paljudel lõikudel käänuline ja kurvides vähe teravamate kaldenurkadega, mis tekitab kohati ebamugava õõtsumise tunde. Midagi pole teha – kiirrongi trass peab olema sirge.
Raudteemuuseumist leiab haruldusi
Lisaks Douro jõe äärsele raudteele soovitan raudteesõbral Portugalis külastada veel raudteemuuseumit Entroncamentos, mis on umbes pooleteise sõidutunni kaugusel Lissabonist. Raudteega hakati Portugalis sõitma paarkümmend aastat varem kui Eestis –rongid hakkasid 1856. aastal sõitma pealinnast 40 km kaugusel olevasse Carregadosse. Muuseum on hea ja tänapäevane ning selle ehteks on 15 auruvedurit, Portugali presidendi rong ja kuninglik rong eri ajastutest pärit vagunitega. Siit näed, kuidas rikkad ja tähtsad on osanud rongisõitu nautida.
Rongisõidu eelised
Miks mulle, lihtsale inimesele, meeldib sõita rongiga? Sel on mitu head põhjust. Esmalt isiklik mugavus: ma ei väsita end tundide kaupa autoroolis ega veeda aega lennujaamade turvakontrollides. Istun mugavalt avaral istmel, loen või teen tööd. Teiseks mõtlen ma oma ökoloogilise jalajälje peale. Euroopa liigub suunas, et kui on rongisõidu võimalus paika, mis asub vähem kui 2,5 rongisõidutunni kaugusel, siis lennuliine nende punktide vahel ei avata. Kolmandaks pole enam midagi ette heita ka rongide kiirusele: eksperimentaalrongidel on juba saavutatud kiirus üle 600 km/h, tavarongidel 500 km/h.
Praegu ühendatakse superkiirrongidega Berliini ja Pariisi, Pariisi ja Madridi.
Eri riikide raudteetaristu vajadused ja probleemid on muidugi erinevad – Prantsusmaa räägib praegu, et neil on kiirrongide asemel vaja häid kohalikke ronge, Portugal tahab taastada otseühenduse Hispaaniaga, Hispaania ehitab kiirraudteed Pariisi. Eesti vajab aga praegu eelkõige kiiret ja strateegilist ühendust Euroopaga.
Kui me olime oma reisil jõudnud rongiga Lissaboni, ootas meid Santa Apolonia raudteejaamas eestlannast kunstnik Anne Laidam. Võib-olla seetõttu, et Anne on Portugalis elanud juba ligi veerand sajandit, säras ta nagu päikene. Ta tervitas meid ajaloolises vaksalihoones uhke raudteeteemalise õlimaaliga. Leppisime Annega kokku, et sel päeval, kui Lissaboni ja Tallinna vahel on võimalus tänapäevaste kiirrongidega liigelda, teeme koos selle triki ära – rongiga ühest Euroopa servast teise!
Autor tänab Eesti Vabariigi Lissaboni saatkonda ja Rail Baltic Estoniat abi eest.
Tekst: Tiit Pruuli
Foto: Shutterstock
***
Bacalhau
Portugalil rahvusköögi parimad palad tulevad enamasti Atlandi vetest ja restoranis toitu tellides on hõrgud värsked mereannid kindla peale minek. On üks oluline erand – tursk, mida värskelt praktiliselt ei söödagi. Bacalhau ehk kuivatatud ja soolatud tursk on sisuliselt rahvustoit, mis hallika ja kõvaks kuivanud „hiidliblikana“ kõikjal kalalettidel silma hakkab. Tummine lihtne kõhutäide, nagu kartul-jahukaste eestlastele ning fish and chips inglastele. Bacalhau retsepte on sadu ja kui esimene mulje jääbki loodetust tagasihoidlikumaks, siis tasub uuesti proovida, sest muul moel ei püsiks üks täiesti ilmetu roog põlvkondade viisi portugallaste jõulumenüüs tähtsal kohal. Kui ka korduvkasutusel meeldivusaste ei suurene, siis on võimalik isu tekitada mõne hea portveiniga.
Tiit Pruuli
***
Lugemissoovitus
Fernando Pessoa
Rahutuse raamat
Tõlge Leenu Nigu, Kirjastus Salv 2022
Lissaboni linna kõige kuulsam laulik viib lugejad hõrgult melanhoolsele jalutuskäigule mööda Portugali pealinna kitsukesi tänavaid ja omaenda täitumatuid unistusi.
Leenu Nigu, tõlkija
Selles numbris
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
- Alati külalislahke Armeenia
- Aserbaidžaan on peateel
- Muusikarütmis Austria
- Värviline Bulgaaria
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Veini sünnimaa Georgia
- Hispaania äri eripära
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Mitmetahuline Horvaatia
- Väike ja kauge Island
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Suurejooneline Itaalia
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Mitmekesine Malta
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Rongiga läbi Portugali
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rootsi tee NATO-sse
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Iseseisva San Marino uhkus
- Elurõõmus Serbia
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Lastesõbralik Taani
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Eristuv Türgi
- Mis suunas liigub Ungari?
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Ukraina vajab lootust
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ajakirjanikud sõjas
- Valgevene võitlus jätkub
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Kas Küpros on Euroopa?
