Soomes tegutsev Eesti pankur
Helsingis Fabianinkatu ja Kaisaniemenkatu nurgal asub Nordic Investment Bank (NIB) ehk Põhjamaade Investeerimispank. Seda panka juhib eestlane André Küüsvek.
André, mis pank see selline on?
Põhjamaade Investeerimispank on ehk üks olulisim Põhjamaade majanduskoostöö organisatsioon. Me anname välja pikaajalisi laene põhimõtteliselt kõigisse majandusvaldkondadesse, aga eelkõige infrastruktuuri, energeetikasse, suurtööstusesse, kaevandustesse, tootmisesse. Ka ärikinnisvarasse.
Pangal on kaks põhilist eksisteerimispõhjust. Üks on keskkonnakaitse ja teine on tootlikkuse ehk siis konkurentsivõimekuse suurendamine. Kui vaatame maailmamajandust globaalselt, siis need viis Põhjamaad ja kolm Balti riiki, kes on panga aktsionärid, moodustavad ju suhteliselt väikese piirkonna, kokku umbes 33 miljonit elanikku, mis maailma mõistes on väga väike arv. Hoolimata sellest, et kõik need põhjamaad on SKP arvestuses inimese kohta maailma edetabelite tipus, on see ikkagi väga väike regioon. Et see piirkond oleks veelgi konkurentsivõimelisem, ongi loodud pank, mis pakub pikaajalisi finantseerimisvõimalusi ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele. Kombinatsioonis kommertspankade ja võlakirjaturgudega hindavad laenuvõtjad NIB võimet pakkuda pikaajalist finantseerimist ka rasketel aegadel.
Mis on tavalise kommertspanga, kust mina kodulaenu ja sularaha võtan, ja sinu panga vahe?
Põhiline vahe on selles, kuidas me ennast pangana ise finantseerime. Kommertspank võtab inimestelt ja ettevõtetelt hoiuseid ja rahastab end põhiliselt selle baasil. NIB ei ava arveid ega võta hoiuseid. Pangal on aktsionäride poolt omakapital, mis on aegade jooksul kasumi arvelt suurenenud. Praktiliselt kogu meie finantseerimine toimub rahvusvahelistelt väärtpaberiturgudelt, kus meie anname välja võlakirju ja saadud raha laename edasi ettevõtetele kas otse või läbi kommertspankade.
Kas olete selle tegevusega nii-öelda plusspoolel?
Panga usaldusväärsuse kinnituseks on tõik, et mõlemad juhtivad reitinguagentuurid – S & P ja Moody’s – on andnud meile kõrgeimad võimalikud krediidireitingud. Erinevalt teistest rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest on NIB maksnud oma aktsionärriikidele ka regulaarselt dividende.
Mis on olnud teie viimaste aegade suuremad projektid?
Üsna palju läheb hetkel taastuvenergiasse: tuule- ja päikesepargid, aga ka ülekandeliinid, jaotusvõrgud – toodetud taastuvenergia tuleb viia lõpptarbijani. Finantseerime ka teid. Lisaks on rõhk rohepöördel üldisemalt, aitame ettevõtetel vähendada oma keskkonna jalajälge, vähendada loodusressursside kasutamist ja süsinikdioksiidi emissioone. Samuti oleme finantseerinud kohalikke omavalitsusi linnatranspordist ja küttesüsteemidest kuni hooneteni. Kinnisvara finantseerime üldjuhul tingimusel, et sel peab olema roheline sertifikaat.
Mis on Eestil teie pangast kasu?
Oleme finantseerinud näiteks Põhja-Tallinna Regionaalhaigla ja Ida-Viru keskhaiglad. Meilt on raha saanud Elering kahe Eesti-Soome merekaabli ehitamiseks, aga ka Tallink, hoidmaks pandeemia ajal ühendust üle Soome lahe. Oleme andnud kaks laenu Enefit Greenile, et ehitada tuule- ja päikeseparke mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes ja Leedus. Finantseerisime läbi võlakirjade LHV ja Luminori panka. Pandeemia alguses andsime Eesti riigile ka nn kriisilaenu, see 750 miljoni suurune laen on senini NIB ajaloo suurim. Samuti oleme valmis finantseerima Pärnu kolmandat silda.
Kuidas te konkreetseid projekte valite?
Ühest küljest on meie pankuritele antud ülesanne vaadata, mis investeeringuid tehakse nii meie regioonis kui ka väljaspool. Teisest küljest tulevad meie juurde ettevõtted ise, kes pikaajalist laenu otsivad. Protsess käib nii, et esmalt tegelevad sellega pankurid, siis hindavad riskiastet analüütikud. Seejärel võetakse juurde inimesed, kes vaatavad, milline on projektis meie mandaadi element – keskkonnakaitse ja konkurentsivõime tõstmine. Lõpuks jõuab see kuueliikmelisse krediidikomiteesse, kus president teeb lõpuks otsuse.
Miks asub NIB Helsingis?
Nagu mulle on räägitud, oli nii, et 1970. aastate alguses otsustasid Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Island, et teevad Põhjamaade majandustsooni, mille nimeks pidi saama Nordek. Sel hetkel oli vaid Taani Euroopa Ühenduse liige. Arendasid seda ideed kõva hooga, kuni ühel hetkel helistati Moskvast Helsingisse ja öeldi, et me soojalt soovitame selle organisatsiooniga mitte ühineda. Soome tõmbaski pidurit. Helsingit külastas seepeale Rootsi peaminister Olaf Palme ja kohtus oma Soome kolleegi Kalevi Sorsaga. Seal tekkis mõte panna kokku NIB. Seda asja arutati kabinetilaua taga ning ühel hetkel mindi ka sauna ja seal olla Palme arvanud, et kuna Stockholmis juba on hulk rahvusvahelisi organisatsioone, siis selle panga peakontor võiks tulla Helsingisse. Seda väidetavat episoodi illustreerib meie panga kontoris üks raamitud maal, kus need kaks meest on saunalaval seda tähtsat asja arutamas.
Sul hakkab Soomes elamisest täituma kaks aastat. Mis maa on see meie lähinaaber?
Mu senine kogemus ütleb, et Soome on eestlase jaoks veidi petlik – meil on tunne, et me teame-tunneme Soomet läbi ja lõhki. Aga tegelikult on soomlaste-eestlaste käitumiskultuuri, mentaliteedi jm vahel ikka palju erinevusi.
Ma võtaks küll soomlaste ees mütsi maha – päris kõvad poisid on. Kui meenutame, kus oli Soome sada aastat tagasi ja kus on nad tänapäeval oma ühiskonna ülesehituselt, heaolult, hariduse, meditsiini, majanduse tasemelt, siis näeme, kui võimas tee on läbi käidud.
Soome sisu on täiesti olemas. Ajavad vaikselt nohisedes oma asja, mõnikord natuke aeglasemalt, kui meie siin oleme viimase 35 aasta jooksul harjunud, aga üldjuhul tehakse kõik need asjad päris korralikult ära. Seejuures välditakse oma saavutustega eputamist. Soome poeet Eino Leino on kirja pannud read „kell’ onni on, se onnen kätkeköön“ ehk siis oma õnne tuleks peita. Ehk sellepärast ongi soomlased juba neli aastat järjest maailma õnnelikem rahvas?
Suhtun Soomesse kõva aupaklikkusega. Hoolimata sellest, et nad asuvad – nagu Eestigi – Euroopa äärealal. Pole meil kummalgi olnud ei hirmkõva ajalugu, kuningaid-kuningannasid ega dominantset positsiooni regioonis. Soome on igati eeskujulik ja ontlik riik, kus asjad toimivad ilma kellade ja viledeta.
Tekst: Tiit Pruuli
Foto: Astudio / Shutterstock
***
Lugemissoovitus
Aleksis Kivi
Seitse venda
Tõlge Aivo Lõhmus, Eesti Raamat 2005
Kui meil on Toots, Tali, Tõnisson, Kiir, Teele, õpetaja Laur, Lible ja köster, siis soomlastel on Juhani, Tuomas, Aapo, Simeoni, Timo, Lauri ja Eero.
Jan Kaus, kirjanik
Selles numbris
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
- Alati külalislahke Armeenia
- Aserbaidžaan on peateel
- Muusikarütmis Austria
- Värviline Bulgaaria
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Veini sünnimaa Georgia
- Hispaania äri eripära
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Mitmetahuline Horvaatia
- Väike ja kauge Island
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Suurejooneline Itaalia
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Mitmekesine Malta
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Rongiga läbi Portugali
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rootsi tee NATO-sse
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Iseseisva San Marino uhkus
- Elurõõmus Serbia
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Lastesõbralik Taani
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Eristuv Türgi
- Mis suunas liigub Ungari?
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Ukraina vajab lootust
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ajakirjanikud sõjas
- Valgevene võitlus jätkub
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Kas Küpros on Euroopa?
