Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“

Tekst: Rene Satsi, foto: Häli-Herta Haavapuu

16. aprill 2023

2023 on Hiiumaa lavendlitalu juubeliaasta. Mis talu see säherdune on – lavendlitalu?

Birthe ja Taavi selgitavad: „Hiiumaal on selliseid talusid üks. Eestis kokku kolm.“ Perekond mainib uhkusega vahvat detaili: nende lavendlipõld oli Eestis esimene ja omamoodi sümboolne kingitus „Eesti Vabariik 100“ puhul.

20 000 lavendlit

Birthe räägib: „Kui esimene laps sündis, otsisime endale maakohta, et laps saaks aru, kust lehmapiim tuleb. Oleme Tallinna inimesed.“ Taavi parandab: „Enam ei ole Tallinna inimesed. Oleme hiidlased juba mitu aastat!“

Hiiumaal soetati „küllaltki räämas“ koht – kontorirotid vajasid väljaelamisvõimalust, nagu paar muigega ütleb.

Lavendlipõllu tekkes saab „süüdistada“ esimest lapseootust

Birthe meenutab: „Olin kodune. Otsisime põhjust, miks saarel käia: võiks midagi kasvatada? Esimene mõte oli lambad, aga me ei tea loomakasvatusest midagi. Võtsime siis teise riski: taimekasvatus.“

Tegus naine suhtles Aiandusliiduga ja sealt õhutati takka: mullaproovi tulemused olid teada, oldi Eesti ühes päikeselisemas tsoonis, tuulte eest varjatud, kiviklibune pinnas oli meteoriidikraatri serval. Ideaalne maastik just lavendlile!

Sõbrapäeval tegi Taavi naisele üllatuse ja tellis taimed. „Olen realist, tema innovaatiline. Kui ta oleks hoiatanud, oleksin idee maha tõmmanud,“ naerab Birthe.

Abikaasa oli öelnud, et ei pea naisele enam lilli kinkima, tal on nüüd neid 20 000 tükki.

Hobi on kasvanud suureks

Gruppe on alati vastu võetud. Eelmisel aastal käis 20 turismibussi. „Seda on palju!“ turtsatab Taavi. Õitseperioodil juulikuus tuleb palju inimesi spetsiaalselt lavendlipõllu pärast saarele.

Igapäevaselt külastajaid vastu ei võeta. Küll on aga talgupäevad ja muud üritused, kus saab talu tegemistes käed külge panna. „Sellel aastal on meil palju põnevaid üritusi ja võtame inimesi tavapärasest rohkem vastu,“ lubab Taavi

„Hooajal on kõik teretulnud. Helistatakse ja küsitakse, kas tohib tulla. Kui oleme kodus, siis räägime hea meelega ka oma loo ära. Mõni sõidab mööda, jääb seisma, teeb pilti. Me ei pahanda, kui just taimedele viga ei tehta,“ selgitab Birthe.

Mida lavendliga peale hakata?

Abikaasad räägivad vaid jäämäe tipust: „Hooajal on värske lavendel, millega kaunistatakse pulmi. Suur osa korjatakse kuivama ja õiepudist tehakse lõhnakotikesi. Lavendlitee on olemas! Toodame lavendlimett…“

„Püüame olla nii ökod, kui saame,“ lisab Taavi veel. Lavendlitalu on eriti uhke oma koostöö üle ettevõttega Hiiumaa Jääk ja Praak. Viimased valmistavad tooteid jääkidest ja praakidest koostöös Hiiumaa Sotsiaalkeskuse erivajadustega inimestega. Lisaks tehakse koostööd mitme kohaliku tootjaga (Hiiu Gourmet, Lemmena Mesindustalu). Mandrile pole lavendel jõudnud – realiseeritakse Hiiumaal ära.

Huvitav minevik

„Saatuse käpp on meie loos sees,“ mainib Birthe mõnuga. „Saime teada, et esimene taluperenaine oli Pühalepa valla ravitseja. Samas kohas, kus nüüd on meie põld, kasvatas tema ravimtaimi.“

„Üks lugu on veel: kui tütrele ütlesime, et ta saab õe,“ jätkab Birthe. „Laps pakkus õe nimeks Liisa. Meil käis külas talu omaniku sugulane ja rääkis, et renoveeritud talu osas, kus praegu elame, olid omaniku järeltulijad Liisa ja Gustav. Nüüd siis ootamegi Liisat, kui siin räägime.“