TALIPURJETAMIST tasub proovida
Kui muidu on purjetamiseks vaja purjekat, meeskonda ja tuult, siis talvel on vaja ka jäävaba sadamat ja tavaarusaamale arusaamatut põhjust minna purjetama siis, kui enamik purjetavast avalikkusest on oma jahid juba veest välja tõstnud ning õhutemperatuur läheneb nullile või on alla selle.
Põhjamaades on talvel purjetamine ja see, et hooaeg kestab aasta ringi, tavaline. Pika staažiga purjetaja Janno Simm pajatas sageli lugusid sellest, kuidas ta Tromsø ülikoolis õppides aeg-ajalt purjetamas käis − märtsis viikingilaevadega Lofootidel ja detsembris Põhja-Norra meistrivõistlustel. Eestis tõstetakse enamikus sadamates laevad kaldale juba oktoobri keskel või varemgi. Põhjuseks sadamate kiire jäätumine esimeste külmadega.
Tallinnas Lennusadamas pesitsevad purjekad Marielle ja Gamajon said mullu vette alles juulikuus, paar päeva enne Muhu väina regatti, sestap polnud purjetamise isu veel oktoobriks täis saanud. Erinevalt Pirita jõest ja sadamast, mis varakult kinni jäätus, oli Lennusadam ka sel aastal novembris-detsembris kenasti jäävaba, nii et kui ilm ilus ja viisakas tuul puhumas, siis pikemalt kõhklemata koguti meeskond kokku, soojad riided selga ja merele minek. Soojad riided ja karvamüts on talvisel meresõidul asendamatud. Suure tuule ja lainetega on merele minekust mõistlik hoiduda, sest siis võib lõbusõidust saada pigem ellujäämise katse. Kui mõned otsad ja tekk jäätuvad, on laev veel hästi juhitav, kui aga purjed, siis on juba raskem lugu. Kuna Gamajoni ja Marielle meeskonnal oli eelmine purjehooaeg lõppenud 7. jaanuaril lumesajus purjetades, siis prooviti ka sel aastal sama kaua vastu pidada. Kolmekuningapäeval viidi elus esimest korda purjetama Namiibiast pärit Armin ja sakslane Tobias ning sellele eelnes laupäeval selle aasta esimene purjetamisvõistlus jahtlaevade Gamajoni ja Marielle osavõtul.
Talvel purjetades jäätuvad soodid hetkega ja tekk on jääga kaetud, kuid siiski saab siinsamas Tallinna lahel purjetada, pidamata selleks sõitma Vahemerre või Kariibidele. Ja üks pluss on talipurjetamisel veel – erinevalt suvest saab selge ilma korral päikeseloojangut merel vaadata juba kolme paiku pärastlõunal.
Selles numbris
- PARIM REISIRAAMAT MART KIVASTIKULT
- Kivi kotti!
- HELJE EELMA avatud maastikud
- Aasta seikleja TIMO PALO
- Põhjamaa kargusest inspireeritud toit
- Lennunduse võlu ja vaev
- Talimatkaja ABC
- Tudusoo – parim looduse kuulamiseks
- Vee all − üks käsi Ameerikas, teine Euroopas
- Islandi kirjad I
- Ootamatult karmid tagumikuhoobid
- Valgesilmsete tšuudide muinasjutumaa
- Aastavahetus Saamimaa valges lumes
- MOOTORSAANIGA lumistele seiklustele vastu!
- Amatöör MONT BLANCIL
- Mont Blanci REISIPÄEVIK
- Eesti mees JAHIGA PÕHJA-JÄÄMEREL
- TALIPURJETAMIST tasub proovida
- Vabaduse vangis
- Paberivaba lennundus
- Go Reisiajakiri 40 – Veebruar 2013
