Talvel jääb taevas Matsalu kohal vaikseks
Loodushariduse spetsialist Marju Pajumets kutsub avastama Matsalu ilu teistmoodi ja teisel ajal.
Matsalu rahvusparki teatakse kui linnuparadiisi. Kevadel saabuvad miljonid rändlinnud, kellest paljud jäävad Matsalu lahte ümbritsevatele aladele pesitsema. Paljud liigid peatuvad siin toitumiseks, et oleks jõudu edasi kaugetele pesitsusaladele lennata. Suvel tegelevad linnud poegade kasvatamisega, sulgimisega ja valmistavad end ette sügiseseks rändeks. Sügisel on Matsalu taevas jällegi lindudest paks. Linnud, kes tulevad põhja poolt, kinnitavad siinsetel aladel keha, et edasi liikuda; siin pesitsenud linnud on pojad lennuvõimeliseks kasvatanud ja nemadki valmistuvad lõuna poole liikumiseks.
Inimestega tundub olevat sama lugu. Kevadine aeg ajab inimesed ärevile – kutsutakse sõbrad kaasa ja minnakse mööda maad rändama. Paljud rändurid külastavad kevadisel ajal ka Matsalut: tulevad suured bussid, pungil täis kilkavaid koolilapsi või külalisi naabermaadest; liiguvad ringi suurte vaatetorudega linnuvaatlejad, kes võivad varahommikust hilisõhtuni mõnes linnutornis istuda ja vilgast linnuelu jälgida, või siis üksikud uitajad, kes pole lihtsalt varem Matsallu sattunud. Eks neid tulijaid ole nii ja naasuguseid. Suvel on suuri busse siinkandis vähem näha aga sügisel kordub kõik uuesti: tulevad jälle koolilapsed ja linnuvaatlejad ning Lihulas toimuva Matsalu Loodusfilmide Festivali külalised.
Talveks saabub Matsalu muidu nii kärarikastele aladele rahu ja vaikus. Rändlinnud on lahkunud ja nende kannul ka linnuvaatlejad ning turistid. Kohalikele turismiettevõtjatele on talv suhteliselt vaikne ja küllaltki raske aeg. Talvine Matsalu on avastamata nii kohalike ettevõtjate kui ka külastajate poolt. Vaid roostikus käib sobivate ilmade saabudes tõsine töö. Talv on aeg, mil saab tegeleda roo varumisega. Sellega tegelevad kohalikud elanikud ja mõned suuremad ettevõtjad. Kuna roo varumine sõltub suuresti ilmastikust, siis võib see mõnel aastal peaaegu täielikult ebaõnnestuda.
Seega võib esmamulje vaikusest ja rahust, sõna otseses mõttes, osutuda petlikuks. Tegelikult käib talvel elutegevus ka looduses – võitlus elu eest, kui tingimused juhtuvad karmiks osutuma. Loomad ja linnud tulevad siis inimese eluasemetele lähemale. Pehme lumikatte korral muutuvad nende tegevusjäljedki inimesele paremini nähtavaks. Tuleb ainult olla õigel ajal õiges kohas ja osata seda märgata.
Korralike külmade saabumine kaanetab jõed ja Matsalu lahe jääga. Jää pakub huvitavaid liikumisvõimalusi ja neid kasutades võib Matsalut hoopis uue ja põneva nurga alt näha.
Esimene jää, mis tekib, on väga sitke – juba paari sentimeetri paksusel jääl võib läbi kukkumata kõndida. Vahel ta küll ragiseb ning praguneb käija-uisutaja ees ja taga, kuid erinevalt kevadest on läbi vajumise oht väike. Samuti laseb selline sitke ja plastne jää jälgida hästi põhjareljeefi ja kive - kalda ääres jää tõuseb ning on veealuste kivide ümber pisut kummis.
Kui jää tekib vaikse ilmaga ja lund veel pole, saab vaadata, mis toimub jää ja vee all. Madalamad kohad külmuvad põhjani, kuid sügavamatesse kohtadesse – näiteks Kasari suudmesse – kogunevad kalad. Jalutaja-uisutaja eest nad küll põgenevad, kuid et neid on nii palju, tuleb üks või teine ikka-jälle nähtavale.
Madala veeseisuga külmudes haarab jää endasse ka kaldalähedased põhjakivid. Kui nüüd läänetuultega vesi ja seega ka jää tõuseb, tekib huvitav nähtus – rippuvad kivid. Nimelt jäävad kivid jää sisse ja tõusevad siis jää kerkides kõrgemale. Tihtipeale on terved pikad kaldaäärsed ribad selliseid väiksemaid ja suuremaid (kuni mitmekümnekiloseid) kive täis riputatud.
Teistsugune nähtus tekib, kui meri külmub kõrge veega ja siis veetase alaneb: jää jääb kivide kohale kuhjadena, kõrgemate-järsemate kivide puhul tekivad uhked kroonid.
Jääle ja maapinnale sadanud parajalt paks lumekiht muudab jõed ja luhaalad mõnusateks suusaradadeks.
Nii uisutades, suusatades kui kõndides, aga miks ka mitte soome kelguga sõites võib näha paljude loomade tegevusjälgi, ning hea õnne ja püsivuse korral kohata ka nende tekitajaid.
Jõekallastel koprapesade ja kohrus jääservade läheduses leidub saarma jälgi; roostikus liiguvad ja varjavad end metssead; luhaaladel, metsatukkades, puisniitudel ja talude läheduses on hulgaliselt metskitsi ning jäneseid; lume alt tulevad välja hiirte jäljeread ning nende kannul nirgi, kärbi või rebase jäljed. Ka linnud pole talvel Matsalust kuhugi kadunud. Jõgedel ning roostiku vahel liikudes saadavad rändajat tihaseparved ja roohabekad. Värvikirevaid ohakalinde ja siidisabasid kohtab pigem inimasulate läheduses, kärtsvalgeid hangelinde lagedail lumeväljadel. Lahe kohal ja kaugemal sisemaal on liikvel merikotkad; parkides ja metsatukkades tegutsevad rähnid; veebruari öödel hakkavad huikama mitmed kakuliigid.
Põnevust ja silmailu pakuvad matkajale lume alla mattunud saared ja laiud Väinameres. Sinnagi pääseb kas suusatades, uisutades või lihtsalt jala käies. Päris põnevaks elamuseks osutuvad lumme tuisanud kormoranisaar ning jää liikumisest tekkinud jäämäed; mõtisklemiseks pakuvad ainet rebase jäljeread, mis saarelt saarele suunduvad ja teele sattunud lumehangedel keerutavad.
Kellel tekkis eelnevat lugedes huvi talvise Matsalu külastamise vastu, siis sellel tasub kindlasti meeles pidada, et tegemist on siiski rahvuspargiga. Kindlasti tuleb oma matkaplaanidest ja loodusretkedest teavitada kaitseala valitsejat, kelleks on Läänemaa keskkonnateenistus, ja kaitse korraldajat – Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni administratsiooni. Viimase keskus asub Lihula vallas Penijõe mõisas. Nende asutustega tuleb oma tegevus kaitsealal kooskõlastada ja saada liikumiseks luba. Kontrollimatu isetegevus pole rahvuspargis mõeldav.
Matsaluga tutvumisel saab kõigile huvilistele kindlasti abiks olla ka kohalik reisikorraldaja Kumari Reisid OÜ, kes hoolitseb, et külaline leiaks piirkonnast meeldiva majutuskoha, kõhutäidet ja saaks kaasa kutsuda kohalikke olusid tundva giidi.
Kaitseala valitseja:
Keskkonnaministeerium
Läänemaa Keskkonnateenistus
Kiltsi tee 10
90403 Haapsalu
Tel 472 4720
Kaitse korraldaja:
Riiklik Looduskaitsekeskus
Hiiu-Lääne regioon
Penijõe, Lihula vald
90305 Läänemaa
Tel 472 4236
Kumari Reisid OÜ
Marika Mann
Tel 477 8214
Mob 5349 6695
E-post info@kumari.ee
www.naturetours.ee
Selles numbris
- Kadunud maa
- Mäehaigus – kiirelt tappev, kiirelt ravitav
- Vasaloppet
- Lapsega matkamise rõõmud ja hirmud
- Taasavastatud vana - räätsad
- Leedu versus Läti - elukutselised mägironijad!
- Mägironimine, mis see veel on?
- Vettpidava ja hingava jope otsingul
- Kuus päeva saanimeeste paradiisis
- Talvel jääb taevas Matsalu kohal vaikseks
- Kaks mäge - üks lugu
- Rebaseonu – üksildane uitaja
- Gröönimaal eksinud
- Polaarseikleja Børge Ousland: ma ei proovi võita loodust, vaid omaenese hirme
- Go Reisiajakiri nr 5 – Detsember 2006
