Telefon reisikaamerana
Aina enam inimesi valib pildistamiseks mugavalt taskus oleva mobiiltelefoni. Kuidas mobiilist võimalikult kvaliteetseid fotosid välja võluda? Fotograaf Rene Türk annab nõu.
Arutelud, milline on parim reisikaamera, ei lõpe ilmselt kunagi! Uusi ja huvitavaid lahendusi jõuab tootmislaboritest tarbijateni sadade viisi ning see annab teemaks aina hoogu juurde. Võib-olla saaks selle teema lahendatud mõttega, et eks reisiselfi ongi juba eilne päev ja täna on moes võtta reisile kaasa oma fotograaf! Nii oleks kaameraprobleem lahendatud ja kõige ägedamad reisipildid samuti olemas, plussiks veel, oled ka ise igal pildil.
Teine tarkus, mis samuti töötab: parim kaamera on see, mis saab reisile kaasa võetud ja mille akud on laetud. Tänases kiirelt muutunud maailmas on selleks ilmselt nutitelefon. Mida uuem mudel, seda võimekam kaamera selles peitub. „Ja see ei ole veel kõik,” kui tsiteerida teleturu tuntuimat lauset. Mobiiltelefoniga saab väga kiirelt pildistama asuda, enamikul juhtudel hoolitseb sisseehitatud tarkvara olukorrale vastavate kaameraseadistuse eest, igaüks saab hakkama, piltidele saab lihtsalt juurde geotag'id ning tulemust on võimalik lihtsalt rakendada. Näiteks näidata kaaslastele, teha postkaarte vastavates rakendustes või saata elusolekufaktina kohe kiirelt lähedastele.
Miinused ja plussid
Telefoniga pildistamisel on ka miinuseid. Suurim neist on ehk faili suurus ja pildi kvaliteet, piiratud seadistusvõimalused, millest omakorda tuleneb, et tehtavad pildid ei eristu muu poolest, kui et need on sinu enda tehtud.
Kas pole mitte meie kõigi soov teha lahedaid pilte ja ilmselt viimane ongi põhjuseks parima reisikaamera lõputule arutelule.
Järgnevalt mõned nüansid, mida heal meelel jagan, et miinuste pool plussiks kallutada ja avardada pildistamisevõimalusi just fotograafiliste aspektide kaudu ning kinnitada veel kord tõdemust, et parima pildi teeb kaamera, mis kaasas, sealhulgas telefonikaamera.
Suureks abiks on, kui õpid oma telefonikaamerat põhjalikult tundma. Telefonikaamerates on mitu pildistamisrežiimi: tavafoto, panoraamvõte, suumi võimalus, pildi heledamaks-tumedamaks muutmise võimalus juba enne pildistamist, autofookuse ja särituse lukk, välgu kasutuse võimalused, aegvõtted jne. Enamik uuemaid telefonikaameraid suudavad pildistada ka RAW-formaadis, mis annab järeltöötluseks vabamad käed ning kasutada saab ka mitmeid lisaaplikatsioone ehk äppe, kus on võimalus muuta kõiki kaamera seadistusi peale ava väärtuse. iPhone’i kasutajatele näiteks äpp nimega Halide või Androidi kasutajatele Manual Camera. Viimased annavad võimaluse ka makrovõteteks.
Kuidas eristuvalt pildistada?
Näe seda, mida enamus ei näe. Oleme üldiselt harjunud nägema oma silmade kõrguselt. Pildistades maapinnale ligemalt või vastupidi, kõrgemalt kui meie silmajoon, avanevad hoopis uued maailmad.
Peegeldused on fotograafias väga levinud maiuspalad. Aknad, porilombid, autokapotid, ekraanid, joogid klaasides... enamik siledaid pindu annavad peegelduse (mõni pind tuleb enne märjaks teha).
Makrovõteteks piisab veetilgast. Nimelt, kui veetilk asetada nutitelefoni objektiivile, siis töötab see luubiefektina ning sealtkaudu avanevad täiesti uued reisimaailmad. Juhin tähelepanu, et vesi ja elektroonika ei ole just parimad sõbrad ning neid kokku viies, kui ei ole spetsiaalselt veekindlad telefonid, tuleb toimetada targalt.
Selfiestick ehk käsistatiiv on suureks abiks inimeste loomulike emotsioonide pildile püüdmisel, ennekõike hoopis siis, kui kasutad telefoni tagumist kaamerat. Ümbritsevad arvavad, et sa teed endast pilti, ning naeratavad, kuid sina pildistad hoopis neid. Samuti võimaldab see palju kõrgemalt pildistada, olenevalt olukorrast ka nurga taha piiluda ja üle ääre vaadata.
Kui sinu telefon on veekindel, siis kasuta seda võimalust kindlasti ära! Ka minul endal kipub see ununema, mida soosib ka harjumatus telefonikaamerat vette pista. Juhin tähelepanu, et vesi ei ole mitte ainult suurtes veekogudes. Dušid, joogiveed, purskkaevud − kõik on ootel.
Komponeeri julgelt. Päris mitmetes žanrites on võimalik pildistatavat sättida. Üks neist on näiteks toit. Säti kaader sobivaks ja ära lepi sellega, kuidas ettekandja selle on lahendanud.
Sümmeetriad keskkonnas
Inimsilm on harjunud nägema vertikaale sirgetena. Uksepostid, hoonete kontuurid, ehitised on üldjuhul vertikaalselt sirged. Telefoni seadetes on võimalik valida ekraanile abijooned, mille järgi orienteeruda, ning nutikaamera võttenurka muutes saab ka pildil hooned otseks. Sama mõte kehtib ka horisondi kohta. Seda kõike on võimalik juba pildistamise ajal sättida.
Viimaseks ehk ka tähtsamaiks soovituseks, mida jälgida, on valgus. Valguse juurde kuulub ka vari ja vari võib pildil olla päris jutukas igas mõttes. Valgusel ja selle puudumisel on oma maagiline mõju meile. Oskuslikult seda märgates ja tundma õppides on mõju ka meie piltidele.
Kunstvalgust saab tekitada käepärastest vahenditest, näiteks kaasreisiliste telefonide taskulampidest, pealampidest ja taskulampidest. Vahel tuleb ise minna ka valgusallika juurde (seinalamp vmt). Valgust saab peegeldada. Varjualade „täitmiseks” valgusega piisab vahel ka avatud raamatu valgetest lehtedest või valgest salvrätikust. Kõik hele peegeldab valgust tagasi. Käekotis võib peituda ka väike peeglike, miks siis mitte sedagi ära kasutada.
Tekst ja fotod: Rene Türk
Selles numbris
- Maailmavallutus paberil
- Telefon reisikaamerana
- Maris ja Tiit Pruuli reisitoidud: Antarktika
- Laevaga jäämägede vahel
- Suur unistaja Sulev Roosma
- Tähtkuju nimega Fuji mägi
- Sinna, kus seljakotis on seep ja palveraamat
- Rongiga Vladivostokki
- Umbkeelne mees Kuubal
- AUROVILLE – utoopialinnake Indias
- GOA – värvikirev, hooliv ja elurõõmus
- PAKISTANIS - teekond hirmust armastuseni
- Aasta matkaja Heini Räämet
- Ookeanipurjetajad Viljar ja Britt Tulit
- Kuidas valida mäesuusaprille?
- KROONIKA
