Teravad elamused Teravmägedelt

Purjelaev „Admiral Bellingshausen“ liikus mitu nädalat Teravmägede vetes. Lühikese kokkuvõtte sellest teeb laeva pootsman Maris Pruuli.

Jääkarud, virmalised, lõputud valged lumeväljad mootorsaani sahisevate jalaste all, õõtsuv ja hingav Põhja-Jäämeri ehk Arktika ookean, võimsad lumiste nõlvadega kaljud, liustikukeeled jäist veepiiri limpsamas – kõlab nagu tõsine polaarseiklus. Teravmäed annavad võimaluse kõike seda kogeda Eesti-suurusel peaaegu inimtühjal territooriumil Põhja-Norrast poolel teel põhjapooluse poole. Samas pakub saarestiku halduskeskus Longyearbyen turvalist ja skandinaavialikult mugavat baasi hotellikeste, restoranide ja poodidega. 

Mootorpurjekas „Admiral Bellingshausen“ jõudis Gröönimaalt Teravmägedele 2021. aasta augustis. Olime korduvalt näinud jääkarusid, kogenud juba pikalt liustikke, jäämägesid ja arktilist võimsust ning ilu, läbinud tuhandeid meremiile ja veetnud kuid arktilistes vetes. Pärast kuud aega Teravmägede saarestiku ümber seiklemist võisime julgelt öelda – Teravmäed on nagu kontsentreeritud kokkuvõte nähtust ja kogetust. Kui kedagi tõmbab polaaralade poole, hing ihkab seiklust ja täiesti teistsugust kogemust, siis tasub alustada just siit. Eesti mõistes on Teravmäed täiesti hoomatavas kauguses, vaid mõne lennutunni kaugusel. 

Teravmägede Eesti kogukond

Kõige krooniks võib Teravmägedelt leida ka eestlasi. Longyearbyenis, maailma põhjapoolseimas kõrgkoolis töötab juba 14 aastat Eesti teadlane Riko Noormets, seal on ka õppureid Eestist ja juba kolmandat aastat töötab Teravmägedel giidina eestlanna Kaisa Rebane. Tema ja üliõpilane Maria Huntsaar olid giidiks, „püssinaiseks“ ja kaitseingliks ka „Admiral Bellingshauseni“ laevaperele. Polaaraladel liikudes tuleb arvestada, et inimene on siin külaline, ja tuleb valmis olla kohtumiseks pärisperemehe, maailma suurima kiskja jääkaruga. Jääkarusid arvatakse praegu maailmas olevat umbes 40 000, neist 3000 Teravmägedel. 

Maailma põhjapoolseim asula

Just niisama palju elab seal ka inimesi, lõviosa neist suurimas asulas Longyearbyenis. See on maailma kõige põhjapoolsem asula, kuhu toimuvad regulaarlennud Norrast. Longyearbyenis asuvad maailma kõige põhjapoolsem haigla, kool, lasteaed, kaubamaja, pangakontor, kommertssadam, kino, bussijaam, kunstigalerii, fotogalerii, avalik raamatukogu, ülikooli õppelinnak, spordihoone, ujula, ööklubi ja kõrts. Longyearbyenis on ka mitu head muuseumit, millele tasub kindlasti mõni tund planeerida. Teravmäed on olnud läbi ajaloo oluline stardipakk põhjapooluse vallutuskatseteks. Tasub süveneda ka siinsesse geoloogiasse. Üsna Longyearbyeni lähistelt leitakse kivistunud suuri puulehti, dinosauruste luustikke, koralle ja mereelukaid ajast, mil siin kasvasid ühed maailma esimesed metsad. 

Lumesaane on saarestikus inimestest rohkem ja restoranide uste ees on eraldi sildid juhistega kelgukoerte parkimiseks. Põhjapõdrad on julged ja neid on rohkesti. Nad on tublisti väiksemad oma suure maa suguvendadest, paksema karvkattega ja kohastunud iseäranis karmideks tingimusteks. Neid võib küttida vaid ühe lühikese perioodi aastas. Põdrad näisid seda teadvat. Panid nina peaaegu meie filmimehe kaamerasse ja jalutasid rahulikult vana kaevandusasula Pyramideni tänavatel. „Põtrade juurest keerake vasakule,“ juhendasime raadio teel me järel tulevaid meeskonnaliikmeid. 

Seletamatu tõmme

Inimesed ei oska päris hästi sõnastada, mis on see tabamatu miski, mis neid Teravmägedele tõmbab ja seal kinni hoiab. See miski puudutab aga hingekeeli, äratab ürgsed igatsused puutumatu ja eheda järele. Selle mõistmiseks peabki seda ise kogema. „Mul on mitu tuttavat, kes tulid siia mõneks nädalaks mitme aasta eest,“ naeris me giid Kaisa. „Admiral Bellingshausen“ sai küll õigel ajal tulema, aga pisik jäi külge, igatseme tagasi. Ületasime Teravmägedest pisut põhjas 80. laiuskraadi. Sealt edasi jääb põhjapooluseni veel vaid 10 kraadi ehk umbes tuhat inimtühja kilomeetrit. Kes on valmis kaasa tulema!?

***

Teravmäed on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Longyearbyen 78° põhjalaiusel on saarestiku suurim asula ja halduskeskus. Saarestiku pindala on 61 000 km².

Polaarpäev kestab 18. aprillist kuni 23. augustini ja polaaröö 27. oktoobrist 15. veebruarini.

Kõrgeim seni mõõdetud temperatuur on Longyearbyenis olnud 21,7 °C (2020. aasta juulis), madalaim –46,3 °C (1986. aasta märtsis). 

Longyearbyeni sadamast saab laevaga sõita vanadesse kaevanduslinnadesse Pyramidenisse ja Barentsburgi. 

Suurem osa saarestikust on looduskaitseala. Kohata võib jääkarusid, põhjapõtru, polaarrebaseid, morski, mitut sorti hülgeid ja vaalu. 

Tekst: Maris Pruuli

Foto:  CJ Kask

Selles numbris

• Parimad reisiraamatud 2021
• Toit ja kultuuri­geograafilised piirid
• Reisikindlustuse tähtsusest COVID-19 ajal
• … käis reisisell Go Traveli Kreeka purjereisil
• Julius Tarand: „Tundsin, et nüüd tõuseme õhku!“
• COVID-i kiuste tehtud võimas regatt
• Teravad elamused Teravmägedelt
• Kuidas Istanbuli huvitavalt ja odavalt avastada
• Eesti venekeelses Youtube’is
• Eesti jäljed maailmas
• Turism Paunveres
• Kaplinn – sõbralik ja ootamatult kodune
• Sotsialistliku Venezuela imed ja purunenud illusioonid
• Põgenike jõe lätetel. Iraagi Kurdistan. 16.–20. november 2021
• Kõrged sihid viivad tippu
• Pime seikleja: reisimine on minu suurim kirg ja väljakutse!
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA