Tõeline Türgi Baklava

Igasuguse tänavatoidu müüja­tel läheb Istanbulis silmator­kavalt hästi, pani tähele Silvia Pärmann.

See tundus olevat suhkur vahukoorega. Proovisin kindluse mõttes ka teise killukese kadayıf’i, mille kelner silmanähtava uhkusega oli hetk varem Istanbuli suure turu (Grand Bazaari) nurgataguses söögikohas meie lauale toonud. Suhkur mis suhkur.

„Palju parem kui baklava!“ oli kelner pikalt veennud oma lemmikmaiust tellima, kui Türgi tuntuimat magustoitu nõudsin. Kindlasti peavadki sajad tuhanded istanbullased seda suurepäraseks. Kadayif viib keele alla igaühel, kes on hull siirupisse uputatud muretaigna järele, mis on kaetud koheva vahukoorega.

Laua kõrval magavad laisad paksud kassid piilusid silmanurgast korraks vahukoorekuhja. Oleks pidanud endale ja baklavale kindlaks jääma, mõtlesin.

Baklava, siirupiga üle valatud filotainast valmistatud plaadikook, põhjustas paar aastat tagasi rahvusvahelise skandaali, kui Euroopa päeva puhul Austrias üleval olnud plakatitel oli Türgi rahvuslikku uhkust kujutatud Küprose kreeklastelt pärinevana. Türklased olid raevus. Ajaloolises Sultanahmeti linnaosas pidi toimu­ma demonstratsioon rohkem kui 200 baklava­ tegija osavõtul. Austria oli sunnitud muutma Euroopa päeva ürituste kava, et türklased rahuneks. Ehtne Türgi baklava peaks seega midagi ülimalt erilist olema, eks?! Ja baklava­ tegijad muidugi ka.

Baklavad õnnestus edaspidi süüa igal sammul, sest toidu pidevat käepärast olekut on Istanbulis raske mitte mär­gata. „Eeeeek­meeeek! Eeek­meeek!“ kaikub igal tänaval kärule laotud värske saiakoorma tagant kellegi hääl. Sai on elu lahutamatu osa ning värske ekmek’i peab saama osta igal hetkel. Sama valjuhäälselt annavad oma kohalolust märku grillitud maisitõlvikute müüjad, veekaupmehed, pide (türklaste nägemus pitsast), mereandide ja jäätise pakkujad. Kõige ohtlikuma välimusega tüüpideks Istanbuli tänavapildis on igal tänavanur­gal olevad kebabimeistrid, hiiglaslikud noad pihus.

Igasuguse tänavatoidu müüjatel läheb silmatorkavalt hästi. Enne kui kohalikud õhtul linna Euroopa­-kaldale ehitatud kontoritest Aasia­kaldal asuvatesse kodudesse viivatele praamidele astuvad, haaravad nad sadamast kaasa grillitud maisitõlviku. Aasia­kaldal õitseb kebabimüüjate äri nii hommikul kui õhtul, mil sadamas käib kiire elu ja praamid sagivad edasi­tagasi. Ka lõunapausideks suunduvad paljud inimesed sadamasse Galata silla juurde välirestoranidesse. Palaval suvel reeglina lõunat ei sööda, selle asemel juuakse teed ning ampsa­takse tee kõrvale paar tükki baklavad.

Tänav ja turg pole muidugi ainsad võimalused. Näiteks katuserestorane on terve Sultanahmet täis – ühel pool säravvalge linaga kaetud lauda Sinise mošee tornid ning teisel pool Ayasofya (Hagia Sophia).

Piki Bosporuse kaldaid on laiali pillutud kunagiste paleede reinkarnatsioonid, kaunite terrassirestoranidega luksusho­tellid. Need jäävad küll südalinnamelust kaugele, trammiliinid sinna ei ulatu ning hotellide sadamakaid pole liinipraami­de, vaid veetaksode ja kaatrite päralt. Ja luksushotellide terrassidiivanitelt ei leia türklasi, kes muidu hea meelega end päi­keseloojangu paiku mõnusalt patjadele teed nautima sätivad.

Mõnusaim koht kuumade suvepäevade lõpetamiseks tee ja vesipiibuga ongi hoopis Türk Ocaği Kültürve Sanat Mer­ kezi Iktisadi Işletmesi Çay Baheçi. Selle koha, mis meenutab räsitud suvemaja, leiab peale mõningast ringiekslemist (suudaksite te säärase nimega kohta ot­sides teed küsida?) kõrge müüri varjust valgete hauasammaste tagant, kus nii kohalikud kui ka turistid vesipiibusuitsu mattunult tee kõrvale malet mängivad ning tüki baklavad maitsevad.

BAKLAVA

(jätkub kuuele türklasele)

Koostis:

• 200 g valmis filotainast • 200 g kristallsuhkrut • 50 g pruuni suhkrut • 100 g sulatatud võid

• 400 g peenelt hakitud pistaatsiapähkleid

• 2 dl vett • 1 kaneelikoor • 1 tl jahvatatud kaneeli • noaotsatäis jahvatatud nelki

Valmistamine:

Pane kristallsuhkur, vesi ja kaneelikoor potti. Kuumuta tasasel tulel, kuni suhkur on sulanud. Keeda 5 minutit, kuni saad siirupi. Lase jahtuda.

Sega pistaatsiapähklid, suhkur, jahvatatud kaneel ja nelk köögikombainis ühtlaseks seguks.

Võta 20x30 cm ahjuvorm ning aseta põhjale leht filotainast. Määri sulavõiga, tõsta peale teine tainakiht. Puista peale pähklisegu ning 2 sl siirupit. Tee nii veel paar kihti. (Jäta 0,75 dl siirupit alles).

Pane baklava 160-kraadisesse ahju ning küpseta 30 minutit.

Lõika baklava ruutudeks. Nirista peale ülejäänud siirup ning puista üle pähklitega.

Selles numbris

• Sarah Macdonald. Püha Lehm! Seiklus India moodi
• Olev Remsu. Kodunt kaugemal. Reisikirjad laiast maailmast
• Toomas Tiivel. Viinad ja peenemad napsid
• Mis ajab mehi seiklema?
• Oma või võõras?
• Kuidas pagasit vähendada?
• Tõeline Türgi Baklava
• Mauritiuse kiirsöögid ja rahaiharad inimesed
• Milleks laulupeotuld vedanud laevad veel sobivad?
• Kristjan Jaagu ja Eduardsi radadel
• Viikingite rändav ilusalong
• Aloeta Siberut!
• Tänapäeval surevad siin veel ainult turistid
• Hea, et me Kesk-Ameerikat vahele ei jätnud!
• Nahkhiirte lend ja maiade tee saladused
• Pühapäevane jalutuskäik Norra moodi
• Vegard Ulvang - Kolm olümpiakulda Gröönimaa ületamise järel
• Kohtumine karuga
• Hommik Kuresoo rabas
• Elagu unistused! Martha jõudis koju
• Go Reisiajakiri nr 19 – August 2009