Uruguay – turvaline ja lapsesõbralik roheenergia lipulaev

Mario Pizzolante on pärit Uruguayst ja kolis Eestisse 1993. aastal ülikooliõpingute raames, olles ise vaid 19-aastane. Juba mõni aasta hiljem avas ta Tartus legendaarse pubi Zavood ning seejärel Pirogovi baari. Lisaks on Mario omandanud lennuinstruktori paberid ning töötab ka lektorina. Uruguays käib ta talviti perega puhkusel, kuid koduks peab siiski Tartut.

Paraguayga segamini ajada ei tasu

Mario suhtleb puhtas ja aktsendivabas eesti keeles, kuigi ise väidab, et vahel satuvad ikka mõned grammatikavead ka sisse. Kokku räägib ta seitset keelt ning ütleb, et keelte õppimise võti on keele kasutamine: „Mõned inimesed kardavad rääkida ja vigu teha. Mina mitte. Mulle meeldib keelt õppida just seda kasutades.“ 

Oma kodumaast rääkides teeb Mario kõigepealt põhjaliku selgitustöö teemal, et Uruguay ja Paraguay on kaks väga erinevat riiki: „Kui eestlastele ütled, et oled Uruguayst pärit, siis esimese asjana öeldakse, et ahjaa, Uruguay-Paraguay. See on umbes nagu USA-s olles ütled, et oled Eestist pärit ja keegi ütleb selle peale, et ahjaa, Venemaalt. Sarnasust Paraguayga on meil nii palju, et mõlema riigikeeleks on hispaania keel ning Uruguay riigi nimi, mis tähendab värviliste lindude jõge, tuleneb guaraní keelest, mis on üks vana indiaani keel ja on Paraguays veel kasutusel. Uruguay sai oma nime samanimelise jõe järgi. Riigi ametlik nimetus on Uruguay Idavabariik ehk siis riik, mis asub Uruguay jõest idas. Inglise keeles on riigi nimetus Oriental Republic of Uruguay ning me ise kutsume end orientalideks ehk idamaalasteks, mis näitab jällegi idapoolset asukohta Uruguay jõe suhtes.

Riik iseseisvus 1825. aastal, misjärel oli seal päris palju kodusõdasid. 1960ndate alguses mõjutas Uruguayd tugevalt Kuuba revolutsioon läbi marksistliku gerilja ekspordi. Sellevastase võitluse käigus riik militariseerus ning 1973. aastal toimus riigipööre sõjaväelise diktatuuriga. Aasta hiljem sündisin mina. 1984. aastal toimusid demokraatlikud valimised ning pärast seda on meil olnud stabiilne ja demokraatlik kord. Kui Eestisse kolisin, oli Uruguay majandus tugev ja elu hea, kindlasti parem kui see, mis mind Eestis ees ootas, kuid samas olid Eestis käimas väga põnevad ajad.“

Nagu Lõuna-Prantsusmaa

Parim aeg Uruguaysse reisimiseks on detsembrist märtsini, kuna siis on ilm soojem ning see on hea võimalus Eesti talve poolitada. Rannapuhkuseks parim aeg on detsembris ning veebruari lõpus ja märtsis, kuna siis on vähem turiste, veidi odavamad hinnad ning samas veel hea soe ilm. Uruguay on kliima poolest sarnane Lõuna-Prantsusmaaga, kuna riik asub ookeani ääres ja talved on pehmed, kuid vahel võib niiskuse ja tuule tõttu olla ka veidi külmem. Sarnaselt paljude soojemate riikidega Uruguays maju ei soojustata ning keset talve võib kodudes olla üsna külm. Rahvaarvu ning maastiku poolest on Uruguay sarnane Eestiga – 3,52 miljoni elanikuga on see üsna väike riik ning kõrgeim tipp on vaid 513 meetrit. Asustus on üsna hõre ning palju on rohumaad, lehmi, lambaid ja hobuseid, mis annab head võimalused ökoturismi arendamiseks. Mario selgitab: „Populaarsed on hobusematkad ja agroturism, veini- ja oliiviistandused. Ratsutamise kultuur on au sees ning väga lihtne on rentida hobuseid ning minna hobumatkale.“ 

Koht, kus on hea elada

Mario on pärit Punta del Este kuurortlinnast, mis on eriti populaarne puhkuse sihtkoht argentiinlaste ja brasiillaste seas, kuna Uruguay on turvaline riik, kus võrreldes Argentina ja Brasiiliaga ei toimu näiteks röövimisi päise päeva ajal ning on märksa vähem vargusi. Samuti on Uruguays ka sotsiaalne kihistatus vähem tajutav kui Brasiilias või Argentinas, rääkimata teistest Lõuna-Ameerika riikidest, nagu Peruu või Boliivia, kus need erinevused on Mario sõnul kohati üsna katastroofilised. Uruguay teebki Lõuna-Ameerika turistidele atraktiivseks võimalus võrdlemisi ohutus kohas rahulikult puhkamas käia. 

Lisaks tasemel teeninduskvaliteet, kvaliteetsed toidud ja hea veekvaliteet. Mario selgitab: „Võib-olla Eestis on need asjad iseenesestmõistetavad, aga Lõuna-Ameerikas reisides ei saa eeldada, et tänavad ja loodus on puhtad, tagatud on ohutus, kraanist tuleb puhas joogivesi ning sa ei saa toidumürgitust. Uruguays on need asjad aga heal tasemel. Meil pole kõrgeid mägesid või džunglit, aga meil on koht, kus on hea elada. Uruguayl on üsna tugev valuuta ning hinnad on nagu Eestis, kohati veidi kallimad. Ühistranspordiga on võimalik päris mugavalt igale poole liikuda, valdavalt bussidega, hinnad on üsna soodsad.” 

Tänu turvalisusele ja heale kliimale on Uruguay nii põhjaameeriklaste kui ka eurooplaste seas populaarne koht, kus oma pensionipõlve veeta. Mario selgitab: „Uruguayl on tehtud koostöölepingud mitme Euroopa riigiga, et inimesed saaksid oma pensioni Uruguay riigi kaudu. Lisaks on meil ka suur emigratsioon, eriti Hispaaniasse ehk siis kokkuvõtlikult lähevad meie noored sinna ning nende pensionärid tulevad meile vastu.“

Ligipääsetavad liivarannad

Punta del Este kandis saab teha huvitavaid lühemaid väljasõite. Läheduses on 300-meetriseid mägesid, kus saab käia ronimas ja teha päevamatku. Pakutakse ka palju hobusematku ning leidub oliiviistandusi, veiniistandusi ja -keldreid ning turismitalusid. Uruguays on palju ilusaid ja puhtaid liivarandu, millele on hea ligipääs ja mida pole lubatud erastada. Tänu sellele on ranniku ääres näiteks 300 km pikkune liivariba, mida saab takistusteta läbida ning kus kogu ala on avatud. Läheduses on ka väikesed mäed, kus saab ronida ja matkata. Kogu lõunarannikul on pidevalt kerge tuul ning väga head tingimused on surfamise ning purjetamisega tegelemiseks. Kagu-Uruguays on palju järvi ja märgalasid ning ornitoloogidel on väga head võimalused. Rocha maakonnas Brasiilia piiri lähedal asub Laguna Meríni järv ning teised väiksemad järved, kus on päris palju linnuvaatluskohti. Lisaks veel Laguna de Rocha, mis kuulub UNESCO biosfääri kaistealasse.

Mitu kuud kestev karneval

Suurem osa Uruguay elanikkonnast on sisserännanute järeltulijad, põhiliselt hispaania ja itaalia juurtega, mistõttu on Uruguay Mario sõnul üks valgemaid riike Ladina-Ameerikas. 19. sajandil hävitati ka suurem osa põliselanikest, keda on teiste riikidega võrreldes vähem alles. Mario lisab: „Kuna meie kliima on siiski piisavalt külm, seega ei kasvatatud suhkrut, kohvi ega kakaod ning põllumajandus oli suunatud pigem karjapidamisele, siis polnud vaja ka tuua sisse palju orje, kelle järeltulijaid on meie rahvastikus kõigest alla 5%, kuid sellel väiksel protsendil on meie kultuuris väga oluline osa. Meil on omapärane karneval, mis on ajaliselt üks pikimaid karnevale maailmas, kestes jaanuari keskpaigast märtsi lõpuni. Nendeks muusikalisteks, tantsulisteks ja näitemängulisteks etteasteteks harjutavad grupid läbi aasta, oluline osa on satiiril ja huumoril. Karnevali ajaks pannakse püsti esinemiskohad, millest mõned on ka juba püsivaks jäänud. Toimuvad ka rongkäigud ning valitakse karnevali paremaid gruppe. Suurim toetaja on kohalik munitsipaalvõim, kuid leidub ka erasponsoreid.“

Lastesõbralik riik

Mariol on kaks last, kellega ta tihti Uruguays käib: „Uruguay on väga hea koht, kus käia lastega, seal on palju parke, ilusad rannad ning populaarsed itaalia jäätised. Lastega saab käia ka ratsutamas. Lapsi seal armastatakse ning neid koheldakse väga hästi, lapsed on alati oodatud. Mu naine ütles, et selle koha pealt on Uruguays reisimine talle tõeline puhkus. Uruguayga võrreldes ollakse Eestis laste vastu natuke õelad, näiteks on jäänud mulle mulje, et sellele ei vaadata väga hästi, kui tullakse lastega kuskile restorani või muusse avalikku kohta. Näiteks kui laps ajab klaasi ümber, siis tullakse sulle ütlema, et korista ära. Uruguayle omane lapsesõbralikkus ongi rohkem iseloomulik pigem Lõuna-Euroopale.“

Toidud mõjutatud Lõuna-Euroopast

Uruguay kultuur on valdavalt segu itaalia, hispaania ja prantsuse kultuurist, mis on tunda muu hulgas ka Uruguay köögis. Rahvustoidud on pärit Itaaliast, eriti Genovast, aga ka Prantsusmaalt. Uruguays on tohutult palju veiseid, mis väljendub ka toitudes ning lihatoidud on eriti populaarsed ja maitsvad. 

Mario lisab: „Kõik räägivad Argentina lihast, aga Uruguay oma on meie arvates parem. Jõulutoidud on eriti sarnased Põhja-Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Lisaks elab meil ka väike Šveitsi kogukond, kes on sisse toonud ka traditsioonilised Šveitsi juustud. Lisaks Armeenia kogukond. Omal ajal oli palju maad ja vähe rahvast, seega sisserändajad teadsid, et kui Uruguaysse tulla, siis saad tasuta maad, ning see oli üsna populaarne sihtkoht.“

Imeilus pealinn

Uruguay pealinn Montevideo on Mario sõnul väga ilus, eriti vanalinn. Linnapildis on palju huvitavaid skulptuure, mis on sinna aja jooksul tekkinud tänu sellele, et 20. sajandi alguses oli Uruguay väga rikas riik, seda kutsuti isegi Ameerika Šveitsiks ning riigil oli finantse, millega linnapilti kaunistada. Montevideos on hästi palju ilusaid hooneid, mis kipuvad olema natuke vanad, kuna tugevam jõukus jääb Uruguays minevikku. Kindlasti tasub käia vaatamas marmorist ehitatud parlamendihoonet. Suurem osa pealinna rannikust on liivarand, kus on ka puhas vesi ning saab muretult ujuda.

Taastuvenergia võidukäik

Uruguay on üks rohelisemaid elektrienergiaid maailmas – taastuvatest allikatest tuleb 95% kogu energiast. Tänu võimsatele jõgedele on Uruguays palju hüdroenergiat. Näiteks riigi keskosas olevale Rio Negro jõele ehitati esimesed hüdroelektrijaamad juba sada aastat tagasi. Tänu sellele, et idarannikul on kogu aeg tuuline, hakati sinna ka tuuleparke ehitama. Mario selgitab, et Uruguays toetab roheenergiat geograafia ja hõre asustus ning ka riigi poliitika: „Selles loteriis oleme me võidupileti saanud. Laiuskraad on ka madalam, mistõttu on päikeseenergiaga võimalik lihtsamalt tegeleda. Väga popp on näiteks see, et basseinivett soojendatakse päikeseenergiaga. Kuna inimasustus on hõredam, siis on elektrituulikuid ka lihtsam ehitada, kuna ruumi on rohkem ja vastuseisu on vähem.“

Tekst: Janika Tamm
Foto: Ksenia Ragozina/ Shutterstock

Selles numbris

• Raamatuarvustus
• Meri vemmeldab
• Oliivikuningriik Messeenia
• Anton Ptuškin – Ukraina kuulsaim reisimees
• Rännates Lääne-Iirimaal
• Singapur – linn kui arhitektuurikonkursi kavand
• Kas Sumba on parem kui Bali?
• Reis Kanadasse – elu nagu filmis
• Arktika serval
• Mesinädalad Loodeväilas
• Rene Satsi: „Olen saatuse silmis ilmselt väga raske klient.“
• Kaks tiiru ümber maailma
• Uruguay – turvaline ja lapsesõbralik roheenergia lipulaev
• Aga Pakistan ei ole ju Euroopa?
• Rumeenia. Kuidas varisevad režiimid
• Tooteuudised
• KROONIKA
• GO Reisiajakiri 100 – Juuni 2023