Väike ja mõjukas Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik, mis on väikseima pindala ja elanike arvuga riik Euroopas. Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan kirjeldab, milline on Vatikani mõju tänapäevases maailmas.
Vatikan on Euroopa kõige väiksem riik (0,44 km2), aga tõenäoliselt üks mõjukamaid maailmas. Rääkimata sellest, et see on mänginud olulist rolli Eestis keskajal, on riigil ka tänapäeval diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Vatikani kui Püha Tooli ja Rooma paavsti asukoha vahel. Vatikanil on oluline spirituaalne roll kristlaste ja eri religioonide vahel.
Iga kuues inimene maailmas on roomakatoliiklane ja sõltub seetõttu otseselt Vatikanist. Vatikanil on diplomaatilised suhted paljude riikidega ning selle kaudu võtab riik sõna kõikides rahvusvahelistes aruteludes, kui tegemist on eetilise või moraalse küsimusega, nagu näiteks usuvabadus, migratsioon, eutanaasia jne...
Sageli öeldakse Vatikani kohta, kui tema esindajad võtavad sõna suurtes organisatsioonides, nagu ÜRO, EL jne, et Vatikan – ehk Püha Tool – on nende inimeste hääl, kellel häält ei ole. Rooma paavsti Franciscuse figuur ja mõju maailmas on väga hästi teada. Vatikan on tema residents või õigemini eksisteerib Vatikan peamiselt kui Rooma paavsti residents.
***
- Alates 2013. aastast on Vatikani riigipea paavst Franciscus. Vatikan sai suveräänse linnriigi õigused 1929. aastal, kui paavst ja Itaalia valitsus sõlmisid Lateraani lepingu. Vatikanis kehtib teokraatia. Vatikan on katoliku kiriku keskus ja riiki juhib absoluutse monarhina valitsev paavst.
- Vatikan asub Vatikani künkal, mille kõrgeim koht ulatub 76,2 meetrit üle merepinna.
- Peaaegu kõik Vatikani linnriigi kodanikud (põhiosas vaimulikud ja Šveitsi kaardiväelased) elavad kas Vatikanis või teenivad Püha Tooli diplomaatilistes saatkondades üle kogu maailma, põhiosa Vatikani elanikkonnast on mehed.
- Aastast 1984 on Vatikan tervikuna UNESCO maailmapärandi nimistus. Vatikanis asuvad arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed ehitised, nagu Rooma Peetri kirik, Sixtuse kabel ja paavstipalee ning Vatikani raamatukogu, arhiivid ja muuseumid. Vatikanil on oma raadiojaam ja ametlik päevaleht L’Osservatore Romano.
- Püha Tool tunnustas Eestit 10. oktoobril 1921 ja diplomaatilised suhted sõlmiti 3. oktoobril 1991. Püha Tool pole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis. 1993. aastal külastas paavst Johannes Paulus II Eestit, 1994 aga president Lennart Meri Vatikani. 2018. aastal käis Eestis paavst Franciscus. Eestlastest on Vatikanis tegutsenud Vello Salo ja Aleksander Kurtna.
Tekst: Stina Eilsen
Foto: Shutterstock
Selles numbris
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
- Alati külalislahke Armeenia
- Aserbaidžaan on peateel
- Muusikarütmis Austria
- Värviline Bulgaaria
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Veini sünnimaa Georgia
- Hispaania äri eripära
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Mitmetahuline Horvaatia
- Väike ja kauge Island
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Suurejooneline Itaalia
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Mitmekesine Malta
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Rongiga läbi Portugali
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rootsi tee NATO-sse
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Iseseisva San Marino uhkus
- Elurõõmus Serbia
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Lastesõbralik Taani
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Eristuv Türgi
- Mis suunas liigub Ungari?
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Ukraina vajab lootust
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ajakirjanikud sõjas
- Valgevene võitlus jätkub
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Kas Küpros on Euroopa?
