Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik, mis on väikseima pindala ja elanike arvuga riik Euroopas. Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan kirjeldab, milline on Vatikani mõju tänapäevases maailmas.
Vatikan on Euroopa kõige väiksem riik (0,44 km2), aga tõenäoliselt üks mõjukamaid maailmas. Rääkimata sellest, et see on mänginud olulist rolli Eestis keskajal, on riigil ka tänapäeval diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Vatikani kui Püha Tooli ja Rooma paavsti asukoha vahel. Vatikanil on oluline spirituaalne roll kristlaste ja eri religioonide vahel.
Iga kuues inimene maailmas on roomakatoliiklane ja sõltub seetõttu otseselt Vatikanist. Vatikanil on diplomaatilised suhted paljude riikidega ning selle kaudu võtab riik sõna kõikides rahvusvahelistes aruteludes, kui tegemist on eetilise või moraalse küsimusega, nagu näiteks usuvabadus, migratsioon, eutanaasia jne...
Sageli öeldakse Vatikani kohta, kui tema esindajad võtavad sõna suurtes organisatsioonides, nagu ÜRO, EL jne, et Vatikan – ehk Püha Tool – on nende inimeste hääl, kellel häält ei ole. Rooma paavsti Franciscuse figuur ja mõju maailmas on väga hästi teada. Vatikan on tema residents või õigemini eksisteerib Vatikan peamiselt kui Rooma paavsti residents.
***
- Alates 2013. aastast on Vatikani riigipea paavst Franciscus. Vatikan sai suveräänse linnriigi õigused 1929. aastal, kui paavst ja Itaalia valitsus sõlmisid Lateraani lepingu. Vatikanis kehtib teokraatia. Vatikan on katoliku kiriku keskus ja riiki juhib absoluutse monarhina valitsev paavst.
- Vatikan asub Vatikani künkal, mille kõrgeim koht ulatub 76,2 meetrit üle merepinna.
- Peaaegu kõik Vatikani linnriigi kodanikud (põhiosas vaimulikud ja Šveitsi kaardiväelased) elavad kas Vatikanis või teenivad Püha Tooli diplomaatilistes saatkondades üle kogu maailma, põhiosa Vatikani elanikkonnast on mehed.
- Aastast 1984 on Vatikan tervikuna UNESCO maailmapärandi nimistus. Vatikanis asuvad arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed ehitised, nagu Rooma Peetri kirik, Sixtuse kabel ja paavstipalee ning Vatikani raamatukogu, arhiivid ja muuseumid. Vatikanil on oma raadiojaam ja ametlik päevaleht L’Osservatore Romano.
- Püha Tool tunnustas Eestit 10. oktoobril 1921 ja diplomaatilised suhted sõlmiti 3. oktoobril 1991. Püha Tool pole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis. 1993. aastal külastas paavst Johannes Paulus II Eestit, 1994 aga president Lennart Meri Vatikani. 2018. aastal käis Eestis paavst Franciscus. Eestlastest on Vatikanis tegutsenud Vello Salo ja Aleksander Kurtna.
Tekst: Stina Eilsen
Foto: Shutterstock
- Eesti katoliku kiriku piiskop
- Euroopa kõige väiksem riik
- paavst Franciscus
- Philippe Jourdan
- Püha Tool
- Rooma paavsti residents
- Stina Eilsen
- teokraatia
- UNESCO maailmapärand
- Vatikan
- Vatikani riigipea
Selles numbris
- GO Reisiajakiri Euroopa - Aprill 2023
- Kas Küpros on Euroopa?
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Valgevene võitlus jätkub
- Ajakirjanikud sõjas
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ukraina vajab lootust
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Mis suunas liigub Ungari?
- Eristuv Türgi
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Lastesõbralik Taani
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Elurõõmus Serbia
- Iseseisva San Marino uhkus
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Rootsi tee NATO-sse
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rongiga läbi Portugali
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Mitmekesine Malta
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Suurejooneline Itaalia
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Väike ja kauge Island
- Mitmetahuline Horvaatia
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Hispaania äri eripära
- Veini sünnimaa Georgia
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Värviline Bulgaaria
- Muusikarütmis Austria
- Aserbaidžaan on peateel
- Alati külalislahke Armeenia
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
