Ajakirjanik Agata Kupalovskaja töötas Valgevenes sõltumatutes väljaannetes. Pärast 2020. aasta valimisi ning sellele järgnenud repressioone kolis ta Tallinna.
Kuidas juhtus see, et tunneme sind nüüd osana Valgevene opositsiooniliikumisest?
Valgevenes hävitatakse järjepidevalt mitte ainult poliitilist elu, vaid ka kodanikuühiskonda kõigis selle ilmingutes. Opositsioon Valgevenes ei sarnane sellega, mida mõistetakse selle sõna tavapärases tähenduses tavalises Euroopa riigis. Enamik meie riigi elanikest soovib muutusi.
Selleks, et selles riigis vanglasse minna, piisab oma arvamuse väljendamisest, mis ei kattu režiimi arvamusega. Kommenteerimine Facebookis sõja vastu on keelatud. Ukraina keeles laulmine tänaval on keelatud. Valge-punase-valge lipu väljatoomine on keelatud. Ajakirjanikuna töötamine ja tõe kirjutamine jõustruktuuride tegevuse kohta on keelatud. Inimõiguste kaitsmine on põlu all, tänaval valgevene keeles rääkimine on keelatud.
Kui te näiteks olete töötanud alternatiivse presidendikandidaadi kampaania peakorteris, siis tõenäoliselt teenite endale ekstremisti või terroristi tiitli. Kultuuriprojektide läbiviimine – kindlasti ekstremism! Kirjutamine sõjaväe liikumisest – terrorism!
Tänapäeval võrdub eriarvamuse väljendamine pikaajalise vangistuse, peksmise või piinamisega. See on Nõukogude Liidu igand.
Kas saad tuge ka Eesti valitsuselt ja rahvalt või pigem mitte?
Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse mitmele aktivistile. Svetlana Tihanovskaja tegevust toetatakse ja see on väga oluline. Üldiselt pole aga valgevenelaste probleemid Eestis päevakorras. Sõltumata vaadetest ja isiklikest lugudest on ametlik suhtumine valgevenelastesse selline, nagu nad oleksid kaasagressorid, ning see muudab isegi nende jaoks, kes põgenevad Valgevene režiimi ohu eest, ümberasumise ja töö leidmise Eestis peaaegu võimatuks.
Milline oleks rahvusvahelise üldsuse jaoks parim viis Valgevene opositsiooni toetada?
Toetada võib kõike seda, mida Valgevene võimud üritavad jõuga hävitada ja riigist välja tõrjuda: kodanikuühiskonda, aktiviste, vabu meediakanaleid, sõltumatuid haridus- ja kultuuriprojekte. Toetada võib ka Valgevene ettevõtjaid ja väljarännanud elanikke nende pingutustes muuta olukorda Valgevenes.
Kuidas näete Valgevene olukorra mõju laiemale piirkonnale, sealhulgas Balti riikidele ja Poolale?
Valgevene näeb isegi kaardil välja kui võti stabiilsusele piirkonnas. Valgevenes on tekkinud olukord, mis erineb täielikult olukorrast Venemaal. Enamik rahvast ei toeta Lukašenkot ega sõda Ukrainas. Samal ajal on Valgevene võimud täielikult Venemaa poolel ja hoiavad end püsti repressioonide abil omaenda rahva vastu. Balti riikide ja Poola ees seisab nüüd küsimus – kas aidata Valgevenes muutusi igal võimalikul viisil ellu viia, sealhulgas sõjaliselt, kuna praegu käib Euroopas sõda. Teha tuleks kõik vajalik, et tekiks suur ja sõbralik naaberriik ning suur osa piiridest oleks rahulikud ja sõbralikud. Või las Valgevene jääb Venemaa tugipunktiks, aktiivset osa elanikkonnast kas represseeritakse või nad migreeruvad ning vähem aktiivne osa allub agressiivsele Venemaa propagandale. Valgevenelased on valmis muutusteks, kuid kahjuks on võimul olev vaenulik jõud relvastatud ja tugev.
Kuidas on Valgevene opositsiooniliikumine arenenud pärast 2020. aasta presidendivalimisi?
Enamik neist, kes hääletasid Lukašenko vastu, on nüüd vägivalla, kriminaaljuhtumite ja vangistuse ohus ning sunnitud vaikima. Samal ajal on olemas aktiivne opositsioon välismaal: Svetlana Tihanovskaja büroo, koordinatsiooninõukogu, sõltumatud meediakanalid ning palju muid projekte ja algatusi. Nad jätkavad aktiivset tegevust, hoolimata ressursside puudumisest. Kahjuks on neil praegu palju raskem tegutseda mitte ainult riigi repressioonist tingitud probleemide tõttu, vaid ka sellepärast, et valgevenelasi peetakse nüüd agressoriteks ja inimesteks, kes ei soovi eristada diktatuurirežiimi ja valgevenelasi. Väga vähesed suudavad taibata sellise maa konteksti, kus Nobeli rahupreemia laureaat, inimõiguste aktivist Ales Bialiatski, on üks tuhandetest pikka aega vangistatud inimestest.
Millisena näed Valgevene tulevikku? Kas arvad, et peagi toimub režiimi vahetus või säilitab praegune valitsus ettenägematult kaua oma haaret?
Valgevene ja valgevenelased on riik ja rahvas, kellel on tohutu potentsiaal, kuid kes on võimude ja uue „eliidi“ ning nende paljude julgeolekustruktuuride alluvuses. Šansid Valgevenes muutusteks on mõnes mõttes siiski kasvanud. Mõned arvavad, et Valgevene saatus otsustatakse Ukraina lahinguväljal, teised pakuvad, et seda tehakse hoopis Kremli punkris. Režiim, mis põhineb hirmul, ei saa olla stabiilne languses oleva majanduse juures. Praegu sõltub palju Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide järjepidevast seisukohast. Ja Euroopa riigid saavad aidata ja aktiivselt toetada tööd, mis on suunatud muutustele Valgevenes – alates poliitvangide perede toetamisest kuni vastupropaganda ja sõjaliste algatusteni. Sest Euroopa riikidel ja enamikul valgevenelastel on ühised vaenlased – Lukašenko ja Putin.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Bordovski Yauheni / Shutterstock
- ajakirjanik Agata Kupalovskaja
- inimõiguste aktivist Ales Bialiatski
- Lukašenko
- Nobeli rahupreemia laureaat
- Opositsioon Valgevenes
- Rene Satsi
- Svetlana Tihanovskaja
- Valgevene
- Valgevene opositsiooni toetamine
- Valgevene opositsiooniliikumine
- Valgevene presidendivalimised 2020
Selles numbris
- GO Reisiajakiri Euroopa - Aprill 2023
- Kas Küpros on Euroopa?
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Valgevene võitlus jätkub
- Ajakirjanikud sõjas
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ukraina vajab lootust
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Mis suunas liigub Ungari?
- Eristuv Türgi
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Lastesõbralik Taani
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Elurõõmus Serbia
- Iseseisva San Marino uhkus
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Rootsi tee NATO-sse
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rongiga läbi Portugali
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Mitmekesine Malta
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Suurejooneline Itaalia
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Väike ja kauge Island
- Mitmetahuline Horvaatia
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Hispaania äri eripära
- Veini sünnimaa Georgia
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Värviline Bulgaaria
- Muusikarütmis Austria
- Aserbaidžaan on peateel
- Alati külalislahke Armeenia
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
