Valik koopatüüpe

Laavakoopad on moodustunud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Näiteks Hawaii vulkaanide all on salajased koopavõrgustikud Kipuka Kanohina, mis kulgevad 5–25 meetri sügavusel. Karstikoopad on levinuim tüüp koopaid, mis tekkinud kergesti lahustuvate kivimite (lubjakivi, dolomiit, marmor, kips jne) lahustumise ja langetuste tagajärjel.

Karstikoobastest võib leida imeilusaid maaaluseid järvi ja salajõgesid, läbi pinnase imbunud vees lahustunud ainete settides moodustuvad koobaste laes stalaktiidid ja põrandal stalagmiidid, nende ühinemisel sambad. Nende keskmine „kasvamise” kiirus on 13 mm sajandis. Euroopas leiab karstikoopaid peamiselt Sloveenias, Itaalias, Horvaatias jm. Karst on koobasterohke piirkond Sloveenias, mille järgi on sellelaadseid koopaid hakatud nimetama karstikoobasteks. Eesti suurim karstikoobastik asub Rapla maakonnas Kuimetsas, pikim on Virulase koobas Tuhala karstialal. Euraasia suurim (maailma 5.) karstikoobas Optimistlik (Печера Оптимістична) asub Ukrainas ja avati hiljuti külastamiseks turistidele. Hetkel on sellest maailma pikimast kipsikoopast kaardistatud 255 km ja tööd jätkuvad.

Viimasel jääajal, mil merevee tase oli sadakond meetrit madalam, formeerusid meres vertikaalsed koopad „Blue hole”, mille nimi tuleneb tänu vee heale läbipaistvusele, mis on tingitud põhjaliivast tagasipeegelduva valguse sinisest spektrist. Tõusu ja mõõna vaheldumine põhjustab koopas tugevaid vee vertikaalseid liikumisi, mis on suur risk nende koobaste külastamisel. Agressiivse bakteriaalse tegevuse jäljed, ebaharilikud veeloomade kooslused ja tihti esinev halokliin ehk soolsushüppekiht on peamised põhjused blue hole tüüpi koobaste külastamiseks.

Sloveenia − Postojna linnast edelas asuvad Postojna ehk Adelsbergi koopad, kus on erinevad koobaste, saalide ja galeriide labürindid. Koobastik on turistidele osaliselt avatud, käikude kogupikkus on umbes 20 570 meetrit. Sealne elu on omane vaid sellele koobastikule, sambaid ja stalaktiite saab imetleda nii rongiga kui ka paadiga sõites. Eri formatsioonide hulk on selles koopas väga suur.

Jääkoopad on jää sisse sulamise tagajärjel vee poolt uuristatud (või lõhed jäämassiivi sees). Maailma suurim jääkoobas asub Austrias. Kes ei pelga suvekuumuses mäkketõusu (talvel on koobas suletud) ja lugematul hulgal trepiastmeid, saab nautida mitmekesiseid jääformatsioone. Müts ja kindad soovitatavalt kaasa!

Kõige ekstreemsem sukeldumisviis on Põhja-Jäämeres asuvatesse jääkoobastesse, sellele sukeldumiskohale on väga limiteeritud juurdepääs, seal sukeldumiseks peab olema väga täpne varustus ja kõrge sukeldumiskvalifikatsioon ning inimesed, kes sinna sukelduvad, peavad läbima enne põhjaliku sobivuse testi. Sukeldumise Põhja-Jäämeres teeb atraktiivseks ülihea nähtavus, see võib ulatuda üle saja meetri.

Merekoopad on peamiselt lainete abrasiooni tagajärg. Tuntuimad neist asuvad Euroopas, suurimad Norra rannikul. Merekoopad võivad olla üllatuslikult käikuderohked, eriti kui koopasüsteemil on mitu sissepääsu. Neid külastades tuleb tähele panna tõusu ja mõõna ajal muutuvat veetaset. Tulenevalt merevee taseme muutumisest aegade jooksul, võivad merekoopad asuda võrreldes tänasega kümnete meetrite kõrgusel (või sügavusel).

Korallkoopad on tekkinud korallikasvu teel. Unustamatu kogemuse saab näiteks Punases meres asuvast korallkoobastikust, kus on võimalik sukelduda läbi värvilistest korallidest moodustunud labürindi.

Muud koopad: tuuleerosiooni koopad on peamiselt kõrbealadel liivakivisse uuristatud kuni paarikümnemeetrised tühimikud; sufosioonkoopad on moodustunud kivimiosakeste ja lahustunud ainete põhjaveega väljauhtumise tulemusel; inimtekkelised koopad, näiteks KirdeEesti kaevanduskäigud ja Piusa liivakoopad Võrumaal; varingukoopad – tekkinud pinnase liikumise tagajärjel. Väga ohtlikud!

Paljud koopad on kujunenud mitme mõju koostoimel. Näiteks 2011. aastal ajakirja National Geographic poolt maailmale tutvustatud Vietnami Tu Lan’i koopad on kujunenud nii tektooniliste protsesside, põhjavee liikumise kui ka karstikoobastele iseloomuliku vihmavee mõjul.

Tekst: Stina Eilsen

Fotod: Enn Käiss, Shutterstock

Selles numbris

• Moritz von Kozebue Teekond Pärsiasse
• Maailma parim köök!
• Indohiinas Mekongi avastamas
• TÜRKMENISTAN – futuristlik ulmemaa
• 7 kelmuseskeemi reisidel
• Nädalavahetus Budapestis
• Töö- ja reisiviisaga Kanadat avastama
• Kanada idakallas – põnev ja omanäoline
• Armunud Amazonasesse
• Montanita ehk väike küngas
• Utah' peidetud imed
• Sinna lähen tagasi!
• Koopamatkadest sõltuvuses
• Valik koopatüüpe
• Rait Kütt: "Koopad on minevikuaken"
• Alex Reynolds: "F...,kuidas see kõik just minuga juhtus?"
• Targa telgivaliku ABC
• KROONIKA