Vanausuliste töökusest

On teadlasi, kes peavad vanausulisi Venemaa kapitalismi rajajaks. Vanausuliste äriajamist iseloomustas operatiivsus, ausus, abivalmidus, innovaatilisus. Nad arendasid välja omaette raskolnikute ehk hüljatute kapitalismi. Kuna nende eluviisi võiks nimetada konservatiivseks radikalismiks, siis olid nad majanduslikult edukad, kuna nende ettevõtlikkus ei läinud vastuollu konservatiivsete religioossete vaadetega.

Vanausulisi iseloomustas äärmine mõõdukus, loobumine eluhüvedest, isiklikust heaolust, maistest askeldustest, jõudeelust. Vanausuliste kreedo oli olla teistest parem, töökam, ettevõtlikum, olla oma konkurentidest ees. Kuna kirjaoskus oli vanausuliste seas kõrge, siis oskasid nad hästi kasutada tehnilise progressi võimalusi. Rikkaks saamine oli neile võimalus kanda materiaalset hoolt oma suguvendade ja kogukonna eest. Rikastumisel ei olnud ei filosoofilisi ega usulisi (hingepäästmisvõimalus) eesmärke. Ärimoraal keelas pärandust tuulde loopida, kuna see oli saavutatud töö ja verega, see oli püha. Perekondlikku ettevõtlust tuli edasi arendada, vaba raha ärisse panna. Üks vanausuliste moraalseid postulaate oli „Jumal andis rikkuse sinu kasutusse ja pärast nõuab selle kohta aru”. Seega – äri on teenimine, elu mõte, isiksuse eneseteostus. Suhtumine ärisse pidi olema tõsine ja siiras nagu usutavade järgimine.

Ühe rikkaima vanausuliste dünastia Rjabuškinite perekonna deviis oli „Kõik äri jaoks, ei midagi endale”. See väljendus traditsioonilise elulaadi säilitamises perekonnaelus ja viimaste tehnikasaavutuste rakendamises tootmises. Nad ehitasid esimese hüdroelektrijaama, nad olid ühed esimesed autoomanikud Moskvas.

Suhtumine liigkasuvõtjatesse oli vanausulistel väga negatiivne, vanausulised eirasid rahandusoperatsioone liigkasu saamiseks, siit ka nende negatiivne suhtumine juutidesse. Kuni 1917. aastani eirasid vanausulised ettevõtjad demonstratiivselt pangandust kui amoraalset ja parasiitlikku tegevusvaldkonda. Neil oli välja töötatud oma laenude süsteem. Laenu anti kaasusulistele ja see põhines üksnes usaldusel. Tehingu, lepingu, krediidi võtmise kinnitamiseks piisas ausõnast ja risti ettelöömisest.

Kadri Tähepõllu ja Anna Polotnikova raamatust „Giidi käsiraamat. Peipsiveer”

Selles numbris

• Matkates läbi Eesti
• RAAMATUTUTVUSTUSED
• Mägironija salakaval vaenlane - KOPSUTURSE
• VALGE VAIKUS
• Kirev SAPOŽNINITE TALDRIKUMAAILM
• SININE, SAJUNE, SUITSUNE
• Tiit Pääsukese väikesed etüüdid
• POLAARTRIPP 2. Vorkuta − Ust-Kara − Salehard
• SURINAME – kus see veel on?
• Maitseelamused Peipsi moodi
• PIIRISSAAR – värviline lainemurdja
• Peidetud rännusihid Emajõe Suursoos
• LODJASEIKLUS TARTUST PEIPSILE
• Vene hingelaadiga KIRIKULAUL
• Vanausuliste matmiskombed
• Üllatusleiud muuseumist - vanausuliste esemed
• Vene vanausuliste SUHETEST õigeusu kiriku ja riigivõimuga Eestis
• Peipsi tervis valmistab muret
• Hanno Pevkur: „Võimaluse korral olen Peipsil!”
• ambulARToorium – kunsti segasummasuvila Peipsi ääres
• Vanausuliste töökusest
• PEIPSISSE SUKELDUMAS
• Peipsiveere reisjuht
• Ümbermaailmareis õpetas vaikust hindama
• UUDISTOOTED
• UUDISED
• Go Reisiajakiri 37 – August 2012