2014. aastast Eestis elav Vene ajakirjanik ja muusikakriitik Artemi Troitski räägib, millises seisus on Venemaa opositsioon ning millisena näeb ta Venemaa tulevikku.
Miks on Vene opositsioon nii nõrk?
Siin on hulk põhjusi. Esiteks on paljud progressiivselt mõtlevad inimesed Venemaalt lahkunud, seda juba enne Venemaa käimasolevat sõda Ukraina vastu. Ka ma ise kolisin Moskvast Tallinna 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist ning mitmed teisedki ajakirjanikud on Balti riikidesse kolinud, sest keegi ei soovi elada fašistlikus riigis. Opositsioonipoliitikutest elab Eestis ka Ljubov Sobol Aleksei Navalnõi tiimist. Teiseks, enamik opositsiooniliidreid elab samuti välismaal, näiteks Garri Kasparov, Mihhail Hodorkovski, Gennadi Gudkov, Leonid Volkov ja paljud teised. Ja ülejäänud on paraku vangis. Venemaa põhiline opositsiooniliider Aleksei Navalnõi on vangilaagris Gulagis. Samuti Ilja Jašin.
Seega on Venemaale jäänud vaid väga väike osa opositsioonist, kes ei ole lahkunud või vangis. Enamik neist ei ole ka väga aktiivsed ja kuuluvad parteidesse, nagu Jabloko, ja see partei teeb Putini režiimiga kompromisse. See on väga kurb, aga mingit aktiivset poliitilist vastuseisu valitsevale režiimile ei toimu. Palju küsitakse, miks tavalised inimesed Venemaal ei protesti, miks nad ei tule tänavatele. Hirm on see põhjus, protestid aetakse vägivaldselt laiali, inimesi arreteeritakse pikaks ajaks. Hirm on Venemaal domineeriv emotsioon.
Öeldakse, et Venemaa on liikunud autokraatiast totalitarismi. Mis te sellest arvate?
Venemaad ei saa võrrelda totalitaarse režiimiga Hiinaga, aga Venemaa on fašistlik riik. Kui võrrelda Venemaad Natsi-Saksamaa või fašistliku Itaaliaga, siis on kõigil neil režiimidel väga palju sarnaseid jooni.
Kas olukord võiks muutuda?
Vastus on lihtne – mul ei ole aimugi. Muidugi on võimalusi ja jään optimistlikuks, minu põhiliseks lootuseks jääb nn coup détat pööre, aga Ukraina stiilis inimeste revolutsiooni, mis toimus 2014. ja 2015. aastal Maidanil, ei ole mõtet oodata, see on ebarealistlik. Minu lootused on seotud vene eliidiga, kellel ilmselt saab valitsevast olukorrast ühel hetkel kõrini. See võib viia muudatusteni ning mingit sorti kokkuleppeni USA ja Euroopaga. Praegune olukord on äärmiselt ebamugav ka nn oligarhidele, kes kaotavad väga palju raha. Seni on nad paraku hoidnud väga madalat profiili, sest ka nemad kardavad.
Mida lääs saaks teha?
Ainuke võimalus on toetada Ukrainat. Venemaa tulevik sõltub Ukrainast väga tugevalt. Kui Venemaa peaks võitma, siis saaks sellest riigist fašistlik impeerium ja see kujutaks suurt ohtu kogu maailmale. Kui Ukraina võidab, siis muudatused tulevad, nii nagu ajaloos on juhtunud kõigi impeeriumitega, kui nad on sõja kaotanud.
Mida ise tunnete, kui vaatate eemalt Venemaal toimuvat?
Suurt kurbust. Olen Venemaal sündinud ja armastan Venemaad, mitte nagu ühiskonda, vaid nagu maad. Seal on nii palju ilusaid kohti ja häid inimesi, ma armastan vene kultuuri. Kõik see on praeguse rumala poliitika tõttu rikutud.
Tekst: Stina Eilsen
Foto: Alexander Chizhenok / Shutterstock
***
Lugemissoovitus
Mihhail Šiškin
Sõda või rahu?
Tõlge Tiiu Relve ja Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 2022
Autor on venelane, kes elab teatud põhjustel aastaid juba Šveitsis. Kirjutab raamatus venelaste kujunemisloost läbi Venemaa ajaloo ja aitab aru saada, mis maailmas meie piirinaaber elab. Just nüüd ja praegu vajalik lugemine.
Diana Lorents, kommunikatsioonispetsialist
- Aleksei Navalnõi
- coup détat pööre
- fašistlik impeerium
- Garri Kasparov
- Gennadi Gudkov
- Krimmi annekteerimine
- Leonid Volkov
- Ljubov Sobol
- Mihhail Hodorkovski
- Opositsioonipoliitikud Eestis
- Stina Eilsen
- Ukraina sõda
- Vene ajakirjanik ja muusikakriitik Artemi Troitski
- vene kultuur
- Venemaa
- Venemaa fašistlik riik
- Venemaa opositsioon
- Venemaa opositsioonipoliitikud välismaal
Selles numbris
- GO Reisiajakiri Euroopa - Aprill 2023
- Kas Küpros on Euroopa?
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Valgevene võitlus jätkub
- Ajakirjanikud sõjas
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ukraina vajab lootust
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Mis suunas liigub Ungari?
- Eristuv Türgi
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Lastesõbralik Taani
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Elurõõmus Serbia
- Iseseisva San Marino uhkus
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Rootsi tee NATO-sse
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rongiga läbi Portugali
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Mitmekesine Malta
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Suurejooneline Itaalia
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Väike ja kauge Island
- Mitmetahuline Horvaatia
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Hispaania äri eripära
- Veini sünnimaa Georgia
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Värviline Bulgaaria
- Muusikarütmis Austria
- Aserbaidžaan on peateel
- Alati külalislahke Armeenia
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi