Venemaa tulevik sõltub Ukrainast

2014. aastast Eestis elav Vene ajakirjanik ja muusikakriitik Artemi Troitski räägib, millises seisus on Venemaa opositsioon ning millisena näeb ta Venemaa tulevikku.

Miks on Vene opositsioon nii nõrk?

Siin on hulk põhjusi. Esiteks on paljud progressiivselt mõtlevad inimesed Venemaalt lahkunud, seda juba enne Venemaa käimasolevat sõda Ukraina vastu. Ka ma ise kolisin Moskvast Tallinna 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist ning mitmed teisedki ajakirjanikud on Balti riikidesse kolinud, sest keegi ei soovi elada fašistlikus riigis. Opositsioonipoliitikutest elab Eestis ka Ljubov Sobol Aleksei Navalnõi tiimist. Teiseks, enamik opositsiooniliidreid elab samuti välismaal, näiteks Garri Kasparov, Mihhail Hodorkovski, Gennadi Gudkov, Leonid Volkov ja paljud teised. Ja ülejäänud on paraku vangis. Venemaa põhiline opositsiooniliider Aleksei Navalnõi on vangilaagris Gulagis. Samuti Ilja Jašin. 

Seega on Venemaale jäänud vaid väga väike osa opositsioonist, kes ei ole lahkunud või vangis. Enamik neist ei ole ka väga aktiivsed ja kuuluvad parteidesse, nagu Jabloko, ja see partei teeb Putini režiimiga kompromisse. See on väga kurb, aga mingit aktiivset poliitilist vastuseisu valitsevale režiimile ei toimu. Palju küsitakse, miks tavalised inimesed Venemaal ei protesti, miks nad ei tule tänavatele. Hirm on see põhjus, protestid aetakse vägivaldselt laiali, inimesi arreteeritakse pikaks ajaks. Hirm on Venemaal domineeriv emotsioon.

Öeldakse, et Venemaa on liikunud autokraatiast totalitarismi. Mis te sellest arvate?

Venemaad ei saa võrrelda totalitaarse režiimiga Hiinaga, aga Venemaa on fašistlik riik. Kui võrrelda Venemaad Natsi-Saksamaa või fašistliku Itaaliaga, siis on kõigil neil režiimidel väga palju sarnaseid jooni.

Kas olukord võiks muutuda?

Vastus on lihtne – mul ei ole aimugi. Muidugi on võimalusi ja jään optimistlikuks, minu põhiliseks lootuseks jääb nn coup détat pööre, aga Ukraina stiilis inimeste revolutsiooni, mis toimus 2014. ja 2015. aastal Maidanil, ei ole mõtet oodata, see on ebarealistlik. Minu lootused on seotud vene eliidiga, kellel ilmselt saab valitsevast olukorrast ühel hetkel kõrini. See võib viia muudatusteni ning mingit sorti kokkuleppeni USA ja Euroopaga. Praegune olukord on äärmiselt ebamugav ka nn oligarhidele, kes kaotavad väga palju raha. Seni on nad paraku hoidnud väga madalat profiili, sest ka nemad kardavad.

Mida lääs saaks teha?

Ainuke võimalus on toetada Ukrainat. Venemaa tulevik sõltub Ukrainast väga tugevalt. Kui Venemaa peaks võitma, siis saaks sellest riigist fašistlik impeerium ja see kujutaks suurt ohtu kogu maailmale. Kui Ukraina võidab, siis muudatused tulevad, nii nagu ajaloos on juhtunud kõigi impeeriumitega, kui nad on sõja kaotanud.

Mida ise tunnete, kui vaatate eemalt Venemaal toimuvat?

Suurt kurbust. Olen Venemaal sündinud ja armastan Venemaad, mitte nagu ühiskonda, vaid nagu maad. Seal on nii palju ilusaid kohti ja häid inimesi, ma armastan vene kultuuri. Kõik see on praeguse rumala poliitika tõttu rikutud.

Tekst: Stina Eilsen

Foto: Alexander Chizhenok / Shutterstock

***

Lugemissoovitus

Mihhail Šiškin

Sõda või rahu? 

Tõlge Tiiu Relve ja Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 2022

Autor on venelane, kes elab teatud põhjustel aastaid juba Šveitsis. Kirjutab raamatus venelaste kujunemisloost läbi Venemaa ajaloo ja aitab aru saada, mis maailmas meie piirinaaber elab. Just nüüd ja praegu vajalik lugemine.

Diana Lorents, kommunikatsioonispetsialist

Selles numbris

• Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
• Alati külalislahke Armeenia
• Aserbaidžaan on peateel
• Muusikarütmis Austria
• Värviline Bulgaaria
• Belgia eri kultuuride virvarr
• Veini sünnimaa Georgia
• Hispaania äri eripära
• Holland ehk Madalmaade Kuningriik
• Mitmetahuline Horvaatia
• Väike ja kauge Island
• Iirlased elavad oma aja järgi
• Suure­jooneline Itaalia
• Kreeka on küberruumi kaitse kants
• Silmapaistvalt tegus Leedu
• Rahvusvaheline Luksemburg
• Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
• Mitme­kesine Malta
• Moldova vajaks rohkem enesekindlust
• Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
• Rongiga läbi Portugali
• Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
• Rootsi tee NATO-sse
• Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
• Eestlased Saksa kultuurielus
• Iseseisva San Marino uhkus
• Elurõõmus Serbia
• Slovakkia on Eestiga sarnane
• Soomes tegutsev Eesti pankur
• Õppimisvõimalused Suurbritannias
• Šveitsi täpsus on osa identiteedist
• Väike ja mõjukas Vatikan
• Lastesõbralik Taani
• Avatud ja sõbralik Tšehhi
• Eristuv Türgi
• Mis suunas liigub Ungari?
• Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
• Ukraina vajab lootust
• Sõja mõjud kestavad kaua
• Ajakirjanikud sõjas
• Valgevene võitlus jätkub
• Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
• Poolast kaitstakse Euroopa piiri
• Kas Küpros on Euroopa?