Hiiumaal pulma korraldamine pole kuidagi kallim ega keerulisem kui näiteks Lõuna-Eestis. Saarepulma elamus võib külaliste ja pruutpaari jaoks kujuneda hoopis sama eksootiliseks kui abiellumine Itaalias. Nii kinnitavad Hiiumaal kasvanud sündmuste korraldajad, õde-venda Merily ja Taago Heinmaa.
Eesti suves tuleb küll alati valmistuda mitme plaaniga – puhuks, kui ilm on ilus, sajab või tõuseb torm. Merily meenutab üht hiiumaist pulmapäeva, mis algas tormihoiatusega. Osa külalisi ja pool bändi ootas Rohukülas praami, kohale jõudnud pabistasid äikese ja vihma pärast. Tseremoonia pidi toimuma õues. Kohalik kalur Endel oli see, kes kogu seltskonna maha rahustas, kui ütles: „Kõik saab korda, täpselt tseremoonia ajaks saabub rahu.“ Just nii läkski. Tähtsate jah-sõnade ütlemise ajal helklesid vihmast maha jäänud piisakesed kaunis päikesepaistes.
Hiiumaalt pärit, muu hulgas ka pulmafotograaf Teele Rehe rõõmustab alati, kui saab kodusaarele pulmi pildistama tulla. Ka üks tema esimestest pulmapildistamistest leidis aset Jausas ühes vanas talus. Tseremoonia peeti vanade kaskede all. „Täpselt minu teema,“ ütleb Teele. Täiesti tõenäoline, et kui see pulm poleks olnud „nii tema teema“, ei olekski ta kunagi pulmasid pildistama hakanud.
Hiiumaal pulma pidamist tasub kaaluda kindlasti neil, kes armastavad loodust, aga ka neil, kes unistavad mõisapulmast. Siin on mõned Merily, Taago ja Teele kogemustest inspireeritud ideed.
Pulm Soonlepa karjamõisas
Avara hooviga maakividest majani viib kadakaallee. Augustis õitsevad selle tumerohelisel taustal helelillad siguripuhmad. Hoonet ümbritseb lookarjamaa Sarve poolsaarele omase niiduloodusega. Palju põllulilli, kadakatutte, aga ka võimsaid puid ja väikese jalutuskäigu kaugusel meri.
Karjamõisa laudahoone on ajaloohõnguline ning suviti tuntud ka teatrietenduste toimumispaigana. Merily ja Taago on siin pulmi korraldanud rohkem kui korra. Ühel suvisel pulmapäeval kinkis ilmataat neile siin just kõike seda, mille poolest Eesti suvi kuulus – tuult, tormi, vihma, rahet, külma, sooja, pilvi ning imelist päikeseloojangut. Peosaal seati üles vana maakividest laudahoone kaitsva katuse ja paksude seinte vahele. Tulekettide, küünalde, põllulilledest kimpude ning lillevanikute ja valgete linadega loodi hubane ja pidulik ruum ning meeleolu, mida pruutpaar meenutab sõnadega „ülevoolav õnnetunne“.
Salajane tseremoonia Tahkunas
Üks meeldejäävamaid pulmapildistamisi on Teele jaoks olnud kohtumine noorpaariga, kes tahtis abielluda täiesti kahekesi ja täiesti salaja. Fotograaf ja registreerimiseks vajalikud ametnikud olid ainsad, kes salaplaanist teadsid. See lisas kogu sündmusele vandeseltslaslikkust ning vaikset pugisevat itsitust. Noorpaar oli Hiiumaale abielluma tulnud Võrust. Tahkuna tuletorni juures olid nad ka kihlunud. Kõik oli hästi lihtne, aga armas ja soe. Pärast sõrmuste vahetamist jalutati kolmekesi Tahkuna mere ääres ja metsa vahel ning fotograaf pani peigmehe pruudile põllulilledest kimpu korjama. Sellest sündisid siirast armastust ja õnne täis pulmapildid.
Tseremoonia keset loodust
Hiiumaal võid minna jah-sõna ütlema täitsa metsa sisse või otse mere äärde. Selline haldjapulm ürgmetsas oli ka Taago enda oma. Kusjuures tseremoonia toimumine metsas oli talle ja pruudile üllatus. Kõrged männid, pehme roheline samblavaip, laternates hubisev küünlaleek, tuule käes lendlevad kangaribad. Pruudi sisenemisel mängis Sten-Olle Moldau kitarril Pärt Uusbergi „Õhtu ilu“ ning mets täitus tiheda tossuga.
Pulmalilleks oli valitud päevalill, mis vaasidesse torgatuna metsaalust kaunistas. Suurem pidu toimus hiljem merekaldal paadikuuris, ent metsatemaatika jätkus pulmatordini välja.
Merily ja Taago on korraldanud telgipulma ka otse Kalana rannas. Nad ütlevad harva mõnele unistusele ei. Aga kohe kindlasti ei tee nad seda, kui keegi soovib abielluda Hiiumaa rannas. Just siinsel merekaldal mängides hakkas tööle see fantaasia, mille nad nüüd sündmuste korraldamisse on rakendanud.
Kes looduses pulmavannet anda soovib, siis üks eriline paik selleks on ka Põlise Leppe kivid Pühalepa külas. Müstiline raskete kivide kuhi, mille sündimine on siiamaani saladus. Üks teooria on, et see on iidne pühapaik. Kui miski lepe võiks olla põline, siis abielu, kas pole?
Sõrmuste vahetamine purjelaeval
Eraldi kogemus on Teele jaoks olnud registreerimine vana lestalaeva „Lisette“ pardal. Kapten Marek Rätsep ütleb, et selliseid sündmusi tuleb möödunud sajandil ehitatud kalalaeval tõepoolest ette. Kahemastiline puidust purjelaev käib suviti regulaarselt pikematel ja lühematel merematkadel ning pakub ka paaritunniseid lõbusõite. See rahulik väike pulm, mida Teele „Lisette“ pardal pildistas, toimus maailma kauneima väikesadama Orjaku kai ääres. Pidupäeva puhul ääristasid reelinguid roosidega lillevanikud. Söögilauda ja tantsima liiguti laeva pardalt edasi sadama saalimajja. Mareku sõnul on „Lisette“ noorpaare pulmapäeva pidamiseks ka merele viinud.
Uhke mõisapulm Suuremõisas
Imeilusa pargi ja aiaga ajastutruu härrastemaja 18. sajandist sobib suurepäraselt nii toa- kui ka õuepulmaks. Helina ja Tarmo abiellusid siin aastal 2014, värskelt pärast seda, kui restaureerimistööd mõisa siseruumides olid lõppenud. Mõisa pidulik, samas hubane miljöö oli üks, mis nende valiku kasuks rääkis. Põhipõhjus oli aga hiidlannast pruudi ehk Helina ema soovitus. Kui ta selle mõtte välja käis, polnud pulmad Suuremõisa lossis veel sugugi tavalised, ent see meeldis noorpaarile kohe. Tartust pärit Tarmo jaoks oli Hiiumaa ainuvõimalik koht, kus paluda kõigepealt Helina kätt ning seejärel ka abielluda. Tartlaste Hiiumaa usku pööramise olid pruut ja peigmees juba varem ära korraldanud, nii et meretagusesse pulma tuldi suurima hea meelega. Suuremõisa loss oli ühekorraga suurepärane võimalus näidata Hiiumaa ajalugu, kuid ühtlasi väga praktiline lahendus. Siin on Hiiumaa üks suurima mahutavusega saale, kaugelt tulnud külalised saavad ööbida majas toimetava ametikooli õpilaskodus, õhustiku loomisega on vaeva minimaalselt ning lossiesisele paraadtrepile paistab soe õhtupäike, öine jalutuskäik ööbimispaika kulgeb suviti kõrvulukustava ööbikulaulu saatel.
Pulmarongivihje
Hiiumaal on traditsiooniline teha pulmarongiga väike peatus Ristimäel, kuhu käepärastest vahenditest oma liidu märgistamiseks ka rist maha pannakse. Legend räägib, et just Ristimäe asukohas kohtunud kord kaks pulmarongi ning põrganud omavahel kokku. Kummastki pruutpaarist surnud üks ühest, teine teisest soost. Ellujäänud abiellunud omavahel ning pidanud sealsamas maha ühe vägeva peo.
- Hiiumaa
- Hiiumaa pulm
- Kalana rand
- Kapten Marek Rätsep
- lestalaev „Lisette“
- Merily Heinmaa
- Orjaku sadam
- Pärt Uusberg
- Piret Eesmaa
- Põlise Leppe kivid
- Pühalepa küla
- pulmafotograaf Teele Rehe
- Ristimäe
- Rohuküla
- Soonlepa karjamõis
- Sten-Olle Moldau
- Suuremõisa
- Suuremõisa loss
- Taago Heinmaa
- Tahkuna tuletorn
Selles numbris
- Viive-Kai Rebane: „Matkamine on imeline viis Hiiumaad kogeda!“
- Tanel Malk: „Hiiumaa vaikuses ja puhtas looduses on ka tennisemäng eriline kogemus.“
- An-Marlen: „Unistan päriselt Hiiumaale kolimisest!“
- Reigo Tamm: „Tädi läks hiidlasele mehele. Sellest kõik alguse sai.“
- Leeder – suvine silmailu ja väekas toiduaine
- Auguga kivi – aken teispoolsusesse?
- Kristjan Lepik: „Parimad ärimõtted sünnivad Hiiumaa metsades.“
- Rain Ventsel: „Hiiumaal on veel alles helitaustata vaikust.“
- Kalevi Westersund: „Hiiumaa on Hankole lähemal kui tundub.“
- Enn Randmaa: „Kalanasse kasiinosid ja ööklubisid ei igatse.“
- Aega oo
- Robin Valting: „Hiiumaa rituaalid – tennis ja saun.“
- Kadri Tikerpuu: „Tahaksin Hiiumaale omalt poolt midagi tagasi anda.“
- Tõnis Lepp: „Öösel lenda Kõpu tuletorni järgi!“
- Risto Vaidla: „Hiiumaal olles joon iga päev allikavett.“
- Rauno Zubko: „Kõige uhkem pidurõivas on rahvarõivas.“
- Ajarännak kõhu kaudu
- Peakokk Peeter Pihel: „Minu menüüd sünnivad loodusega kooskõlas.“
- Adrenaliin ja vaikus
- Armastuskiri
- Viis ideed kauniks Hiiumaa pulmaks
- Eva ja Sonny: „Et end leida, tuleb ennast Hiiumaale kaotada.“
- Hiiumaa aastaring
- Kõpu tuletorn – monument teadusele
- Hiiumaa tuletornide teema-aasta näitab teistelegi teed
- Ära unusta molutada!
- GO Reisiajakiri - Hiiumaa 2026
