Armeenia aukonsuliks Tallinnas nimetati Piruza Harutjunjan
Mis on aukonsuli täpne roll ja volitused?
Aukonsul ei ole täiskohaga diplomaat, kuid ta on mõlema riigi välisministeeriumi poolt heaks kiidetud isik, kelle tööpõld on mitmekesine – arendada riikidevahelisi suhteid, võõrustada delegatsioone, edendada kultuurilisi sidemeid, turismi ja ettevõtlust, samuti toetada hätta sattunud Armeenia kodanikke Eestis.
Minu jaoks on see tiitel justkui loogiline jätk kõigele, mida ma olen aastaid teinud – nüüd lihtsalt ühise nimetaja all.
Varem oli keeruline selgitada, miks ma korraldan toidufestivale, ärifoorumeid, turismireise või viin Armeeniasse Muhu leiva ning Eestisse Armeenia restorani. Lisaks töötan IT-sektoris, kus samuti panustan suhete ja partnerluste tugevdamisse. Nüüd on sellele kõigele ka ametlik põhjendus olemas – aukonsul peabki seda tegema.
Mis oleks esimene asi, mida soovite aukonsulina Armeenia ja Eesti suhetes korda saata? Kas teil on mõni “väike võit” kohe alguseks silme ees?
Samal päeva, mil ma allkirjastasin lepingu Armeenia välisministeeriumiga, allkirjastasime Jerevanis ka SK ID Solutions AS-i (kus ma töötan) ja kohaliku usaldusteenusepakkuja imID vahel strateegilise partnerluse lepingu. Eesmärgiks on luua lähiajal digitaalne identiteedirakendus, mis põhineb Smart-ID tehnoloogial. See oli puhas kokkusattumus, aga väga sümboolne ja ilus algus.
Ma ei ütleks, et midagi tuleb “korda saata” – pigem soovin jätkata ja tugevdada juba varem algatatud koostöid: kultuurifestivalid, filmiseansid, armeenia kunstnike näitused Eestis, duduki kontserdid ja muud sarnased algatused. Lisaks plaanin rohkem keskenduda ärisuhetele ja turismi edendamisele mõlemas suunas.
Eesti ja Armeenia on riigid, mida ei saa sõnades ega piltides täielikult edasi anda – neid tuleb kogeda. Ja need kogemused on seda tõesti väärt.
Armeenlased ja eestlased on tuntud kui kangekaelsed rahvad (heas mõttes!). Milles näete nende kahe rahva iseloomu sarnasust, mis aitaks koostööd luua?
Juba ajalooliselt on meie teed põimunud – näiteks Friedrich Parroti ekspeditsioon, mis esmakordselt vallutas Ararati tipu, tehti koos Khachatur Abovyaniga, kes oli Armeenia kirjanik ja valgustaja. See on sümboolne: sihikindlus, uudishimu, julgus ja avatus uuele on omadused, mis ühendavad nii armeenlasi kui eestlasi. Need on ka omadused, mis teevad koostöö loomulikuks ja inspireerivaks.
Millised on kaks suurimat kultuurisarnasust meie rahvaste vahel, mis aitavad meil rahvustena suhelda?
Esiteks – ühised väärtused. Me mõistame sarnaselt, mis on õige ja mis vale, mis on oluline ja mis mitte.
Teiseks – armastus oma maa vastu. Meie patriotism on tervislik ja siiras, mitte liialdatud.
Ja kolmandaks (sest kuidas seda mainimata jätta) – austus hea toidu vastu. Mõlemal rahval on arusaam, et ühine laud ühendab inimesi paremini kui miski muu.
Miks peaks turist Eestist minema Armeeniasse ja turist Armeeniast tulema Eestisse?
Reisides otsime me uusi elamusi ja kogemusi. Eestlane leiab neid Armeenias külluslikult: hingematvad mäed, iidsed kloostrid, erakordsed maitsed, soe päike ja veel soojemad inimesed. Kõike seda saab nautida turvalises ja sõbralikus keskkonnas – nagu heal sõbral külas olles. Täiuslik kombinatsioon.
Armeenlane seevastu leiab Eestis rahu ja värskust: metsad ja sood, meri ja Tallinna vanalinn. Lisaks avaneb Eestit külastades võimalus avastada lähinaabreid ning teha Skandinaavia ringreis soodsalt ja mugavalt – eriti väärtuslik neile, kes tulevad mereta ja viisanõudega riigist.
Piruza Harutjunjan
