Autor: Mihkel Raud

Mihkel on laulja, kitarrist, kirjanik, blogija, saatejuht ning ajakirjanik. Muusikuna teatakse teda kõige paremini Singer Vingeri, Mr. Lawrence\\\'i ja Lennaga seoses, saatejuhina nägi teda viimati jutusaates \\\"Kolmeraudne\\\". Praegu elab ja töötab Mihkel Chicagos. Elust Ameerikas ta meie blogis kirjutabki, aga selle kõrval ka reisidest mujal maailmas – Aasiast, Aafrikast, Euroopast, võib-olla Eestistki.

Revolutsionäär ja kivist noku

Mihkel Raud 17. detsember 2018

„Kivikesed Hồ Chí Minhi sünnikülast, laotatud tema aju kujuliselt.” Ma seisin ajaloo groteskseima nimega muuseumieksponaadi ees ja suutsin vaevu naeru pidada. Naermine võrdunuks aga kuriteoga.

Dollarid, dongid ja lihapirukad

Mihkel Raud 10. detsember 2018

Ma tegin teleka lahti ning hakkasin partei kongressi vaatama. Esimestes ridades istusid sõjaveteranid, nagu sellistel puhkudel ikka – krimpsus nägudega muldvanad mehed, kelle rinnaesiseid täidab ordenite meri. Nad pistsid iga järjekordse ...

Riigist lahkumise maks, mis on iga senti väärt

Mihkel Raud 26. november 2018

Mul on veider hobi – ma kogun reisijuhtideks nimetatavaid raamatuid. Selliseid, mis maailma iga maa olulisemad vaatamisväärsused ja odavamad hotellid üles loetleb ning klantspiltidega varustab. Kõik need Lonely Planetid ja Rough ...

Eesti mees ja The New York Times Building

Mihkel Raud 23. november 2018

Eestlased on bipolaarne rahvas. Me oleme võimelised ühel hetkel põhjatusse alaväärsuskompleksi langema ning järgmisel end universumi keskpunktiks pidama. Hala iseenese tühisusest muutub kiiresti veendumuseks, et õige eesti mees on suuteline ükskõik ...

Sinine kiik

Mihkel Raud 19. november 2018

Puuoksa külge riputatud kiik võib ühe rahva kohta öelda rohkem kui hümn, lipp ja vapp kokku. Chicagos on tuhandeid ristmikke ja üks neist moodustub Rascher avenüü ja Paulina tänava kohtumisel. Ristmik ...

Mina pean karaoket laulda saama!

Mihkel Raud 12. november 2018

Inglise keeles on mõiste guilty pleasure. See tähistab nähtusi või tegevusi, mis meile küll meeldivad, kuid on maailma – või meie endi – silmis kaheldava väärtusega. Näiteks Spice Girls, mida ma kodus ...

Euroopas kasutamiseks mõeldud toodete korrus

Mihkel Raud 15. oktoober 2018

Mul oli kõigi takistuste kiuste õnnestunud metroopilet osta ning peale pooletunnist loksumist (ning norskavate japside imetlemist; vt eelmist lugu) ronisin koos ema ja naisega Akihabara peatuses taas maa peale.

Norskavate metroovagunite linn

Mihkel Raud 25. september 2018

Me vaatasime emaga teineteisele otsa ning purskusime naerma. Ma polnud kunagi niimoodi naernud – koos emaga vähemalt – ning möödujad hakkasid meid hinnanguid andvate pilkudega kostitama. On vähe asju, mis neljakümneaastase ...

Atlantic Motor Inn 2

Mihkel Raud 28. august 2018

Ma olin viimase kümne aasta räbalaimas olukorras. Viis minutit tagasi olin sisenenud hotelli, millesarnases polnud kunagi viibinud. Mu hilisõhtune lend tühistati viimasel hetkel ning kõik natukenegi inimliku hinnaga New Yorgi hotellid ...

Atlantic Motor Inn

Mihkel Raud 22. august 2018

Ma istusin Uberisse: „Palun Atlantic Motor Inni.” Juht hakkas valju häälega naerma ning ma sain kohe aru, et midagi on valesti. „Mis?” küsisin ehmunult. „Ei midagi,” ütles juht. Ja hakkas siis ...

Plätud, T-särk ja jõulukuusk

Mihkel Raud 9. august 2018

Aasta rõvedaim kuu on november. Me istusime naisega oma Kopli korteris – väljas kallas juba teist nädalat armutult sadada – ja otsisime internetis Seattle’i üürikortereid.

Mida pissiva mehe käest küsida (või siis mitte)

Mihkel Raud 16. juuli 2018

Mõnikord pole vaja end tagasi Nõukogude Liitu ette kujutadagi, et uuesti Nõukogude Liidus olla. Piisab mõne Ameerika suurlinna lennujaamast.

Kauboid ja indiaanlased, 40 aastat hiljem

Mihkel Raud 9. juuli 2018

Kui oled minuvanune, möödus su lapsepõlv kauboisid ja indiaanlasi mängides. Kui vedas, õnnestus sul indiaanlane olla, ja kui läks veidi kehvemini, tuli kauboi rolliga leppida, mis sest, et vähemalt ajaloolises mõttes ...

Ühekäeline bandiit igal sammul

Mihkel Raud 27. juuni 2018

„Meil pole vaja Pariisi sõitagi, Eiffeli torn omast käest võtta,” ütles mu väliseestlasest ameerika sõber, kui tema auto tagaistmel esimest korda Las Vegasesse sisse sõitsin. Ta mõtles seda tõsiselt. Ja tõepoolest ...

Kuidas ma lennuõnnetusi ära hoian

Mihkel Raud 16. mai 2018

Muretseda olevat mõistlik ainult nende asjade pärast, mis sinu kontrollile alluvad. Loll jutt. Kõige pärast tuleb mõõdutundetult muretseda, sest kujutagem ette, mis juhtub siis, kui ei muretse! Seda enam, et asju, ...

Öö (tegelikult päev) Chicagos

Mihkel Raud 14. mai 2018

Lapsepõlvehirmudel on veider kalduvus tegelikkuseks saada. Ma kartsin poisikesena nelja asja. Üks oli meie elutoa seinal rippuv Viiralti graafiline leht, mille nime on mu alateadvus igaveseks blokeerinud. Selle keskel oli vaevumärgatav ...

Altkäemaks on vanem kui eestlased ja lätlased kokku

Mihkel Raud 23. aprill 2018

„Te peate minuga vene keeles rääkima,” käratas lätlasest politseinik. „Teil on Eesti juhiluba, rääkige vene keeles.” Ma seisin nagu soolasammas ega saanud aru, kumb minu kuritegudest on suurem: kiiruseületamine või soov lõunanaabriga ...

Poolteist tiiru ümber Maa ja ikka on lahe!

Mihkel Raud 16. aprill 2018

Ma sõitsin trammiga lennujaama ning Hobujaama peatuses tuli noor sugulane peale. Esiotsa ei pannud ta mind tähele, ent märkas lõpuks ja loivas lähemale, pigem kohusetundest kui huvist minu või mu kohe-kohe ...

Kümme marka kolme rubla eest

Mihkel Raud 15. märts 2018

Bussi siseneb seltskond tundmatuid inimesi. Tead vaid seda, et nad on muusikud. Mida teeb selles bändis karkudega mees? Laulab? Keerab heli? Korraldab rahaasju? Ei, ta on transamees. Või kui veel täpsem ...

Taldrik number 6

Mihkel Raud 13. märts 2018

„Me peame lennujaamast läbi sõitma,” teatas bussijuht giididele mõeldud mikrofoni kaudu. „Üks Ameerika bänd tuleb peale võtta.” Kohe-kohe algas kaheksatunnine episood, millest ma kavatsen oma lastelastele igal suguvõsa kokkutulekul rääkida. Aga ...

Minu esimene ning jahmatavalt naeruväärne kultuurišokk

Mihkel Raud 20. veebruar 2018

Ma ei ole kunagi kedagi kadestanud. Võib-olla mõnd üksikut ja üsna ammu. Ma kadestasin kunagi Tõnu Trubetskyt, sest Vennaskond oli populaarsem bänd kui Mr. Lawrence. Ma kadestasin Maarja-Liis Ilusat, sest tema ...

Hotell California

Mihkel Raud 14. veebruar 2018

Kultuurišokk võib tähendada ükskõik mida. Mõne jaoks tähendas see kaheksakümnendail Helsinkis laevast väljudes mustvalgest filmist värvilisse sattumist. Mõne jaoks saabus kultuurišokk kümme aastat hiljem lennuki aknast New Yorki vaadates. Mõne jaoks ...