Egiptus - Sharm El Sheikh

Sõit siis jäi jaanuarisse ja 1500 kr kallimaks. Kuna detsembri keskel oleksin saanud selle 7 päevase sõidu 2990 krooniga pidin nüüd maksma 3990 pluss teise voodi tasu kuna olin toas ju üksinda.
Too talv (2008/2009) oli päris ligane ja mul õnnestus veel ennem tõbiseks jääda. Pealegi oli lennuki väljumisaeg kl 5 hommikul ja Pärnust viimane buss Tallinna jõudis kl 23.50 seega oleksin seal pidanud passima vähemalt 3 tundi kuni chekin’ni. Viimasel hetkel tuli teade, et lend lükkub 2 tundi edasi ja mu sõidu aeg nihkus veidi sobivamasse aega.

Dadaaa … Ja juba siis potsatas lennuk Sharm El Sheikh’i lennuväljale veidi peale 12. Hotelli, siis kõnekaart ja kõne Evariga. Õhtul istusime siis Crown Plazza mere äärsel terrassil ja ajasime juttu. Kuidas läinud tal ja mis veidrused siin Egiptuses üldse on.

Sharm El Sheikh on linn, mis ongi vaid turistilele ehitatud. Muud siin nagu ei olegi. Tervet linna läbib suur Peace Route. Kui vaadata sealt mere poole on kõik nii ilus sinine, teisel pool on jälle mingid ebamäärast savi värvi mäed ja siis kollane kõrb.

Taksod on kõik ühesugused. Ja alati kui mööda sõidavad siis tuututavad, mis pidi olema märgiks, et nad on vabad. Ja hinnas kauplemine. Uhh, see on muidugi eestlase jaoks suht nõme. Kuid kui ikka on võimalik alla kaubelda vähemalt kaks korda, ka taksosõidus nt., siis ei saa jätta kauplemata. Suure rahaga pole mõtet ka maksta, siis teevad näo, et neil pole tagasi anda piisavalt. Need siis muljed  esimesest päevast siin.

Ma poleks uskunud, et mul siin üksinda hotelli toas võib nii hea uni tulla. Peale õhtust jalutuskäiku Mac’i avastasin hotellitoas, et siia ulatub internett ja nii saingi õhtul veidi ka kodumaalastega suhelda. Heitsin magama mingi ennem 23-e, mis minu jaoks viimasel ajal on eriti varajane aeg. Ja põõnasin vabalt hommikul kella 9-ni. Vb oleks veelgi põõnanud kuid läksin vaatama mis hommikusöögiks pakutakse. Kohvi oli 2 in 1, st suhkur ja kohvi koos pakikeses. Siis toodi lauale taldrik kurkide, tomatite, mingi tumeda vorsti, ja tundub nagu mingi juust oli ka. Ja või (vist oli see või ) Määrisin seda “võid” saiale ja peale esimest suudtäit loobusin. Sai muidugi on neil nagu meie pannkook mis on kaks päeva lauapeal kuivanud. Sõin siis lõpuks saia lihtsalt kurgi ja tomatiga. Ja lisaks sai saiale karbikeses olnud moosi. See isegi oli nagu talutav. Ühesõnaga päris nälga ei jäänud. Eks kuskilt Macist saab päeval lisa.

Aga igal sammul on märgata veidruseid, Eesti inimise jaoks muidugi. Taksosõidu eest minu hotellist Crowne Plazza-sse küsitakse kuni 30 kohaliku naela. Kui natuke kaubelda siis saab ka 20-ga. Aga kui lähed külmalt ja ütled, et 15 naela ja mitte rohkem, siis kui esimese taksoga ei saa siis teisega kindlasti visatakse ära. See maa on kuskil 5 km. Arvestage eesti rahasse see (1 egiptuse nael on umbes 2,3 EEK.Valuutavahetusest ostes küll rohkem 2,5 EEK) 38 EEKu siis on see sõit. Meil maksab taksosse istumine nt Tallinnas 45 eeku. Seega suhteliselt odav.

Taksosid on muidugi siin ka nagu murdu. Iga teine auto on takso.

Söök on tõesti kõik maitsestatud mingi suht harjumatu matsega. Ja kuidagi ei saa aru mis asja sa parasjagu sööd. Nii ongi, et kui maitseb siis söön ja kui ei siis jätan söömata. Lähen võtan taas Macist lisa. Macis on kõik suht nagu meil. Coca on Coca igal pool. Ja need saiad ka. Kotlett seal vahel on küll veidi puisem kui meil. Kuid siiski söödav. Aga ex veidi hakkab harjuma. Iga päev läheb seda kohaliku hotellis pakutavat sööki veidi rohkem sisse .

Päevi sisustan siis Crowne Plazza terasssil, kas päikest võttes või enamalt siiski võrku tagudes. Rannal olid eestlaste animatsiooni tiim ja siis rahvusvaheline. Nemad siis tegelesid klientidega. Kutsusid erinevaid mänge ja tantse tegema.

Ühel päeval siis läksin Blue Riffist (minu hotell) Crown Plazzasse jala ja tegin ümbruskonnast ka pilte.. Muidu ongi nii, et olen siin ära ja pilte polegi teinud.
Ma ei tea kas seda mainisin, et kui mingi kella viie ajal päike loojub siis on kohe ka jahe. Ning poole tunni pärast ka pime. Päev on seal sama pikk kui eestiski. Vaid päike teeb tavas suurema kaare. Sel ajal on õhk vilus muidugi ka jahe. Kui ikka pudeli paned lamamistooli alla vilusse siis püsib see päris kaua jahe.

Ja tuppa minnes tuleb riided selga tõmmata, mis sest, et seal konditsioneer ei pruugi töötadagi. Samas päikese käes on suht palav. Hea on, et on tuult mis maha jahutab.

Peale snorgeldamise ma sel korral mingeid atraktsioone ei proovinud. Olin niisama, nautisin päikest. Ja unustasin Eesti halli ilma. See läks 100% korda. Ma isegi algul ei kavatsenud mingit nänni sealt osta. Kuid evar rääkis, et Vanal turul on estofiilist kohalik ja tema hea sõber. Eks siis muidugi käis mõte peast läbi, et kui sealt ilma tülika kauplemiseta saab hea hinnaga suveniire siis miks ka mitte.

Nii siis võtsimegi takso ja sõitsime viimasel päeval ka sinna. Asaraf oli oma poe uksele kleepinud Eesti rahad ja oli ka kaks Eesti lippu. Üks väiksem ja teine täissuuruses, mille Eesti animatsiooni tiimi rahvas oli lasknud mingi õmbleja juures õmmelda. Tervitused vahetatud, pani Asaraf vesipiibu käima ja tõi külma Karkade teed joogiks. Nii kaua kui Evar Asarafiga juttu ajas otsisin ma omale kojuviimiseks mõned suveniirid. Muidugi ka korraliku vesipiibu. Siin võiks mainida, et Eestis sarnane maksab 2 korda rohkem. Muidugi on ka tubaka ja söe hind Eestis ikka kordades kallim. Kahjuks tubakat sealt sai tuua vaid 250g.

Söega probleeme pole, vii palju jaksad. Kui vaid läbivalgustades turvad neid dünamiidi pulkadeks ei pea.

Samal õhtul sai asjad kokku pakitud, järelejäänud kohaliku raha eest võimalikult palju erinevat nodi ostetud ja taas suht unetu öö veedetud. Ei tahtnud ju kuidagi tagasi minna. Sellesse lögasesse Eesti kliimasse. Õnneks Eestisse jõudes ilmnes, et temperatuur oli mõned kraadid miinustes. Ja seda oli parem taluda kui mõnekraadist sooja talvel.

Lõpetuseks võiks öelda, et TAHAN TAGASI. Talve üleelamiseks Eestis on üks, kasvõi nädalane, reis väga nauditav.

• egiptus
• puhkus
• sharm el sheikh
• taksod