Esimene peatus: Kasahstan
Astana koosneb ülilaiadest magistraalidest, päikeses säravatest pilvelõhkujatest, uhketest paleedest, alleedest, viaduktidest… Paljud neist ulmelistest tutt-uutest kivimonstrumitest on projekteeritud maailmakuulsate arhitektide poolt ja mõjuvad kui UFOd, seda enam, et vaid veidi aega tagasi oli nende kohapeal veel stepp.
Keset seda steppi astusid vagunist välja ka paljud märtsiküüditatud, kes olid määratud kinnipidamisele Akmolinski kodumaareeturite naiste laagrisse Astana külje all. Laagri asukohas on täna Alzhiri memoriaalkompleks, mis koosneb väikesest muuseumist, mälestussambast ja nn Stolõpini vagunist, millega inimesi transporditi. Samas on mälestuskivi ka eestlastest represseeritutele.
Kasahstani ja GULAGi teemal on pikemalt kirjutanud Aimar Ventsel ajakirjas Diplomaatia, soovitame lugeda.
Kahe kange järgmistel käikudel aga hoia pilku peal siinsamas live-blogis.
2 kommentaari
-
Väike kokkuvõte 2 esimest päevast • Go Traveli reisikirjad: Reisiblogi
29. august 2018 kell 05:35 -
Erkki Järvekülg
2. september 2018 kell 05:06Edu teile.
Olin samal ajal samas piirkonnas samal põhjusel.
Käisin kohtumas sugulastega esimest korda. Ka neid võib nimetada tinglikult “repressioonide lapsed”. Mu onu jäi pärast laagrit sinna, lõi uue perekonna ja Eestisse tagasi enam ei tulnud. Nii ongi Osakarovkas päris mitmeid Kasahhi kodanike, aga kõigil perekonna nimeks Järvekülg.
Jään huviga ootama sarja telekas.
Lisa kommentaar
[…] Meie päev algas ALŽIRIs (mille täisnimi tähendab „kodumareeturitest naiste laager Akmolinskis“) – stalinlikus sunnitöölaagris, mis oli mõeldud süüdimõistetud naistele ja asub linnast ca 25 km eemal. Eriti julm ja kurb koht. Aga kasahhid peavad kommunismiohvrite meenutamist oluliseks. Esiteks ohvrite pärast, teiseks režiimi ebainimlikkuse meenutamiseks ja kolmandaks ka selleks, et venelastele poliitilisi vihjeid anda. […]