Go Traveli tüdrukud tegid septembris lühireisi Pariisi

Restoranides kehtib üks reegel: võta aega. Isegi broneeringuga pead arvestama ootamisega. See on Prantsuse kultuur – asju tehakse omas tempos. Lõdvestu, naudi  ja lepi sellega. Hinnad on erinevad, aga alati leiab ka üllatavalt soodsaid ja maitsvaid valikuid. Võta omaks prantslaste joie de vivre: naudi head sööki, head seltskonda ja lihtsalt ole hetkes!

—

REELIKA:

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et kui Go tüdrukud Pariisi jõudsid, tabas linna külmalaine! Ehk kui mina kujutasin ette, et saame veel väikese sooja, korra varbad paljaks võtta ja seeliku selga panna, siis paar päeva enne reisi sai lõplikult selgeks, et nii hästi meil ei lähe !

Aga ega me sellest ei lasknud ennast häirida – kelle pagas oli õhem, said soovi korral kohapealt osta sooje riideid juurde ja ikka nautida Pariisi!

Kindlasti peab suurlinnas arvestama aega varuga, sest ikka võib ette tulla väikeseid ummikuid, asukohaga segadusi vms.

Hop on-hop off tüüpi bussid on väga hea algus linnaga tutvust teha, saada kätte esmamulje.

Kui ei ole väga spetsiifilisi toidueelistusi, julgustan sisse astuma lähimasse kohvikusse/restorani. Meil õnnestus saada alati väga head toitu ja teenindust.

Avec gratitude

—

ANDRA:

Eelmistest kordadest oli mul Charles de Gaulle lennujaamast väga halb mulje jäänud, siis seekord oli vastupidi. Oli ruumi ja toredaid söögikohti (jällegi, oodatust tunduvalt soodsam).

Olen Pariisis käinud ka eelnevalt 2 korda, kuid alles seekordne käik jättis nii toreda mulje. Ehk oli asi reisikaaslastes!? Seega esimene nipp Pariisi reisides – vali toredad reisikaaslased!

Teine nipp – varu aega! Kõik ei pruugi minna lepase reega, prantslased ei närvitse, seisavad rahulikult järjekorras ja ootavad. Mõnikord võib buss väljuda kuskilt mujalt, majutuse aadress olla teine, wifi parool erinev jne. Võta endasse prantslaste rahu ja ära närvitse – kõik laheneb!

Kolmas nipp – söö palju ja joo šampanjat! Arvesta, et teatud kohtades on laua saamiseks pikad järjekorrad tänavale välja. See on põhjusega! Igal juhul tasub seista see pooltunnike kannatalikult, hiljem saad imelise toiduga premeeritud. Hinnad on üllatavalt soodsad! Nt 3 austrit 7 €, šampanjapudel 40 €.

Neljas nipp – kasuta võimalusel transpordiks pigem bussi kui metrood. Pariisis on igal nurgal midagi vaadata, arhitektuur on imeline.

Viies nipp – võta aega, et istuda tänavakohvikus ja vaata inimesi. See on tõsi! Pariisi inimesed on stiilsed ja julged!

Minu lemmikpiirkond on Triumfikaare kant (8. linnaosa) ning 2. linnaosa. Seal on aga ka majutuse hinnad kallimad. Soodsam alternatiiv on Montmartre linnaosa, mis on boheemlasliku vaibiga (muideks, seal asub ka Le Moulin Rouge), palju pisikese galeriisid, butiike.

Mida Pariisis vaadata – see on klassika ja ma eraldi nimetama ei hakka. Küll aga soovitus Seine jõekruiisi osas – ära võta seda kohe esimesel päeval. See on palju põnevam kui oled jõudnud juba Pariisi avastada ning saad natuke aru ka piirkondadest.

—

MERYLIN:

Meie Pariisi reis kolleegidega oli täis rõõmu ja elamusi, hoolimata vihmasest ilmast. Külastasime  muljetavaldavat Notre Dame’i katedraali ja imetlesime selle ajatut ilu. Seine’i jõe kruiisil nautisime vaateid ja väikest ajalootundi Pariisi hulgalistele sildadele. Hop-on hop-off bussiga avastasime Pariisi igast nurgast ning jalutasime lõputult mööda tänavaid ja ilusaid väljakuid. Iga peatuse tegime väikese šampanja või kohviga, lihtsalt nautides hetke.

Kohalik köök võlus meid täielikult – küpsetistest ja juustudest kuni hõrgutavate kohaliku köögi klassikuteni välja, nii väikestes bistroodes kui ajaloolises Bouillon Chartier’is .

Naersime palju, tegime lugematul hulgal pilte ja unustasime ajataju. See reis oli segu kultuurist, heast seltskonnast ja Pariisi võlust. ❤️ Vihm või päike, Pariis jäi südamesse!

—

RISTA:

Ma pean alustama sellest, et Pariis ei ole kunagi olnud mu reisiplaanides või -unistustes. Läksin seekordki ju vaid kaasa, et seltskond veidi suurem oleks. Ja ma üllatusin nii positiivselt, et lähen kindlasti tagasi! KINDLASTI!

Mulle väga meeldis kui viisakad olid kohalikud prantslased – ma olen kuulnud täiesti vastupidist, seda suurem oli rõõm kui lahked olid teenindajad ja kui püüdlikult nad üritasid ingliskeeles suhelda. Vbl see piirkond, kus meie liikusime, mõjus nii, ei tea, kuid tõepoolest, väga soe vastuvõtt!

Äpardused, loomulikult, saatsid meid kohe saabumishetkest alates, sest no kuidas muidu, oleme ju reisibüroo töötajad! Nt oli transfeerimees umbkeelne mittekohalik ja alustuseks lennujaamas kadunud, lisaks oli ta ka “unustanud” oma minivani eelnevalt tankida, arvates, et on ju okei klientidega koos pool tundi bensukas aega veeta… Jõudes lõpuks linna, logistasime kohvritega veidi mööda tänavaid, et leida broneeritud luggage storage punkt – kah omamoodi orienteerumiskadalipp. Kuid kui olime vabanenud oma kohvritest ja meie orienteeruv ajakava niiehknaa juba lõhki tiksunud, hingasime sisse ja välja, nõjatusime esimese lõunarestorani tooliseljatugedele ja sulandusime tasapisi Pariisi rahulikku voogamisse. Ilm meid liiga palju ei hoidnud, kuid õnneks olime veidike selleks siiski ette valmistunud (vähemalt mentaalselt), ja see omakorda andis korduvaid võimalusi teha mõnusaid pause jalutuskäiguteele jäävates kohvikutes, restodes ja baarides, mõned ka poodides.

Olime Pariisis vaid poolteiset päeva, seega liiga detailset ettebroneeritud ajakava me ei teinud ning liikusime pigem jalgsi omas kulgemises. Esimesel päeval võtsimegi suuna Louvre’i väljakule, kus oli ideaalne pinnas tüdrukute väga lõbusaks fotoshootiks. Siis kerge šampanjapaus ja people watching ning edasi Notre Dame’i poole. Meie suureks üllatuseks kulges Notre Dame’i sissepääsu elav järjekord väga sujuvas tempos, vbl kulus 15 min kui juba olimegi katedraalis sees seda meeletut ilu ja suursugusust nautimas. Imeline vaatepilt!

Tõsi, ega end sammude lugemisega liiga ära kurnata ka ei saa, eriti kui oled oma “päeva” alustanud kl 3 öösel, seega majutusse jõudmiseks katsetasime ikkagi ka metrood. Ja apartemendi leidmisel hakkasid taas paistma reisibüroo töötaja kõrvad (nali reisibüroo töötajate puhul on see, et kui klientidele loeme alati sõnu peale, et vaadake oma broneeringute kuupäevad ja aadressid pingsalt üle ning kontrollige reisidokumendi kehtivust, siis reisibüroo enda töötajatega juhtub just neid äpardusi enim ). Nii oli ka meil apartemendi aadress esialgu vale, kuid see oli superõnnelik õnnetus, sest tegelikult sattusime palju paremasse piirkonda oma elamisega. Kuna mingid pidepunktid olime oma restode ja liikumistrajektooridega varem paika pannud siiski eelmise aadressi alusel, siis tähendas uus piirkond ka veidike uut jooksvat planeerimist, aga heas seltskonnas on see kõik tühi-tähi, andiski rohkem avastamisrõõmu.

Teisel päeval tervitas meid vihmane päev, kuid õnneks ka vihmavarje müüv kõrvaltänava pood ehk saime kaetud. Pärast mõnusat hommikusööki kodistasime Hop On Hop Off bussile, mis on esmaseks linnaga tutvumiseks üpris ideaalne. Rahulik kulgemine ja peatused, mis lisaks peamiste vaatamisväärsuste imetlemisele, viisid meid taaskord parimatesse juhuslikult avastatud restodesse ja kohvikutesse, ülendamaks maitsemeeli esialgu kergeks peatuspausiks mõeldud šampanjaga, minnes sujuvalt üle übermaitsvaks lõunapausiks. Ise itsitasime sealsetes restodes maandudes, et Eestis ei tahaks iial istuda restos nii lähestikku kõrvallauaga, Pariisis oli see aga nii normaalne. Ühes restos oli suisa nii kitsas, et istuma pääsemiseks pidi lauda lausa liigutama – ka nii võib. Ja kui ikka pidevalt vihma tibutab, siis on väga normaalne, et ühest restost lahkudes avastad end juba õige pea järgmises, sedapuhku linna parimaid kondiitrihõrgutisi pakkuvas kohvikus maiustamas ja kohvitamas. C’est la vie! Igal juhul on selline kulgemine just my kind of thing ja õnneks meie reisiseltkond selles osas kattus 100%. Kõik vajalik sai sel päeval nähtud Triumphi kaarest Eiffeli tornini, lõpetades tunnise kulgemisega Seine jõekruiisil. 

Ja kuna meil oli seltskonnas meie oma foody Merca, kelle soovitusel surfasime enne reisi läbi erinevaid ägedaid söögikohti, siis võime julgelt öelda, et meie õhtusöögielamused ei saanud enam paremad olla. Eriti lahe kogemus oli pika ajalooga Bouillon Chartier’is – ei tahagi siin seda kirjeldama hakata, seda soovitan igaühel ise kogeda! Ja ärgem ehmatagem selle üle, et sinna ei saa lauda ette broneerida, see ootamine ja kulgemine elavas järtsus tasub end ära!

Au revoir, Paris. À bientôt.