Harhorin
Oleme jõudnud Orhoni jõe orgu, sihtmärgiks u 9000 elanikuga Harhorini linn. Tšingis-khaani aegadel asus siin maailmavõimu keskus – Karakorum. Sätime oma telgid jäe äärde, Naadamit tähistavastest mongolitest võimalikult eemale.
Siiakanti ehitati esimene suur linn juba VIII sajandil, siis kui piirkonda valitses uiguurid, kes rajasid orgu oma pealinna Ordu-Baliq’i. See linn, mille varemed kuuluvad täna koos oru muude oru muististega UNESCO maailmapärandi nimekirja asus 30 km Harhorinist loodes. Ordu-Baliq oli esimene müüriga kaitstud linn Mongoolias ja püsis uiguuride kindla pealinnana kuni 840. aastani, mil ta hävitati Jenissei kirgiiside poolt. Linna varemed avastati venelaste poolt XIX sajandi teisel poolel ja seda uurisid esmalt Peterburi ja Helsingi teadlased. Esialgne versioon, kui Ordu-Baliqi varemed leiti, oligi see, et tegu on vana Karakorumiga. Aga Karakorum, mille asukoht identifitseeriti esmalt venelase Nikolai Jadrintsevi ja siis saksa päritolu vene teadlase Wilheml Radfoffi (Vassili Radlov) poolt, on märksa noorem linn, tema ehitamine algas Tšingis-khaani käsul aastal 1220. Kui linn 1235. aastal nö valmis saanuks kuulutati, sai temast ühtlasi Mongoli impeeriumi pealinn. Suurkhaan tahtis ja linn sündis. Niisamuti kui XXI sajandil juhtus siinsamas kõrval Kasahstanis, kus Nazarbajevi soovil kasvab praegu stepist välja riigi uus pealinn Astana.
Karakorumi asukoht oli tollast Aasia hõimukaarti vaadates poliitiliselt keskne, lisaks looduslikult imeilus.
Karakorumis käisid sealseile valitsejaile austust avaldamas Vene suurvürst Jaroslav, Hiina, India, Korea, Türgi, Prantsusmaa, Armeenia isandad, Gruusia kuninga pojad, Bagdadi kaliif ja paljud teised tollase maailma vägevad kuni Rooma paavstini välja.
Esimese eurooplane, kelle muljed Karakorumist meieni säilinud, on flaamlasest frantsiskaani munga Rubruquis, kes jõudis Tšingis-khaani pojapoja Möngke-kihaani juurde 1254.a.
Legendid Karakorumi ilust on elanud üle sajandite, vaatamata sellele, et mongolid viisid Hubilai-klaani ajal oma pealinna Hiinasse ja impeeriumi hiilgus hakkas mõne aja pärast drastilisel moel tuhmuma.
Praegune Harhorin ei meenuta iidseid hiilgeaegu, hõbedasi purskkaeve, uhkeid hooneid, kaitserajatisi ja muud taolist küll mitte millegagi. Siin pole tegelikult midagi muud teha, kui osta poest pudel Hubilai- või Tšingis-khaani viina, see maailmapoliitika üle vaieldes ära juua, magada ja oodata hommikut, et minna siis vaatama Erdene Zuu budistlikku kloostrit, mis 1585. aastal Karakorumi varemeist võetud kividest ehitati.
3 kommentaari
-
Kulle Raig
28. juuli 2010 kell 08:09 -
Siiri Kuus
24. jaanuar 2011 kell 17:59Laheda välimusega tempel
-
Reemet Ruuben
19. mai 2011 kell 10:45tuhmunud hiilgus …:)
Tore oli lugeda Sinu blogi. Karakorum meenutas mulle, et sama salapärased tundusid mulle lapsena ja hiljemgi veel Singapur ja Casablanca, olid nagu mingist teisest ilmast, ei osanud neid kuskile paigutada. Samasugune tunne on mul kogu Mongoolia suhtes.