Meie aasta reisid 2017
Age, partnersuhete juht – Usbekistan
Minu põlvkond (mind näed seal ülemisel pildil keskel!) peaks vahel ikka reisima postsovjetlikesse riikidesse, et osa saada veidi ulmelisest ajas rändamisest ning tunnetada taas oma naha peal seda „olid ikka ajad“ hõngu. Ma polnud Usbekistanis varem käinud, aga millegipärast tuli kõik väga tuttav ette. Viisa saamise kadalipp, lennujaama lõputud turvainstantsid, valuutavahetuse reguleeritus – nagu poleks 50 aastat mööda läinudki! Väga põnev. Pikemalt loe minu Usbekistani reisist siit.
* * *
Anna-Liisa, tootejuht – Ateena
Minu aasta üks tipphetki oli linnareis Ateenasse. Ei kõla võib-olla just väga eriliselt, aga minu jaoks oli meeldejääv see, et nägin seal sellist Kreekat, mida Kreekas mõne korra varemgi käinuna ei olnud enne näinud. Eraldi rõhutaksin veel õppetundi, et TripAdvisori soovitusi tasub ikka uskuda! Nende andmeil Ateena parim kalaresto oli midagi sellist, et siiani toovad need krõbedad krevetijalakesed mõnusa muige näole… mmm… 🙂 Põnev oli ka Vougliameni mineraaljärve üllatuslik kalaspaaks muutumine. Täpsemalt loe minu Kreeka-reisi muljeid siit, pildil olengi Ateena parima kalaresto laua taga.
* * *
Liis, reisikonsultant – tööreisid
Ohhh mu viimane aasta on olnud reisimise mõttes vinge! Ma olen näinud ja kogenud nii palju! Raske on parimat valida, seepärast alustan aasta algusest ja panen kõige kohta kollaaži pildikese ka.
- Jaanuaris möödus nädalake Dubais. Absoluutselt wow ja täiesti minu koht. Suurlinn ja tuledesära! Ma läheksin sinna iga hetk tagasi!
- Aprillis käisin puhkusel Rhodosel. Vanalinn oli imenunnu ja Lindos täpselt see, mida Rhodoselt ootasin.
- Ei saanud ka sel aastal ilma Bulgaariata, nagu ikka oli kohustuslik augustis perereis Sunny Beachile. Odavad hinnad, super ilm ja veel nii lühikese lennu kaugusel!
- Meie hea sõber Novatours kutsus septembris viis agenti Eestist osalema nende Sri Lanka ja Maldiivide agendireisil. See oli kasulik ja hariv igas mõttes. Sri Lanka loodus ja need siirad inimesed! Maldiivid olid jällegist täpselt sellised nagu ma ette kujutasin, need majakesed vee peal ja see lõputu valge liivaga rand… Tagasi tulles sain näha ära ka Istanbuli kuulsad mošeed.
- Juba teist aastat sain sügisel kutse Türki, Kemeri luksushotelli Maxx Royalisse, et kogeda elu, mida nad klientidele pakuvad. Taas kord oli see vägev üritus ja mõnus vaheldus oktoobrikuusse.
- Reisiaasta paneb lukku Tez Touri 23. sünnipäev Küprosel! Novembris said parimad edasimüüjad osaleda ülilahedal sünnipäevapeol, mis kestis 5 päeva. See oli üks võimas sündmus, kus osales kokku 500 külalist. Ma olen siiralt tänulik selle kutse ja kogemuse eest!
Kokkuvõtteks – ma lihtsalt pean saama vahepeal ära käia, et tulla tagasi ja taas suure rõõmuga tööd teha. Reisimine on tihti mu töö osa, aga õnneks ei ole see tüütu kohustus, vaid puhas nauding. Reisimine on minu kirg ja armastus!
* * *
Anu, turundusjuht – Balkani maad
Kui ma peaksin valima aasta riigi, siis oleks see Montenegro – sinna sattusin tänavu koguni kaks korda. Aga enda jaoks võtan aasta kokku siiski Balkani-aastana, sest ka teised tänavused reisid viisid mind nimelt Balkanile.
Esimest korda sattusin sinnakanti 11 aastat tagasi, kui veetsin nädalakese Dubrovnikus. Kui palju seal on muutunud! Inimeste hulk on mitmekordistunud, isegi täiesti hooajavälisel ajal on praktiliselt võimatu leida kohta, kus ühtki teist inimest poleks silmapiiril. Isegi nurgatagused on täis! Rääkimata siis peatänavatest ja platsidest. Linn ise on muidugi endiselt kaunis. Eriti tore ilus on ta ülevalt mäeveerult. 11 aasta eest sõitsime sinna gravitatsiooni ja lahtist kruusa trotsides rolleriga, nüüd aga on sõjas laastatud funikulöör taas tööle pandud ja teekond märksa mugavam. Vaated on vapustavad eriti päikeseloojangul.
Seekord vaatasin ringi ka Dubrovnikust kaugemal Horvaatias – avastasin Spliti iidseid saladusi, käisin rahvusparkides. Minult on nii mitu korda küsitud, et kui peaks külastama vaid üht neist – Krkad või Plitvicet –, siis kumba valida. Enne ma ei osanud vastata seepärast, et polnud käinud, nüüd aga ei oska vastata seepärast, et mõlemad olid ägedad. 🙂 Plitvices on rohkem avarust, sulnidust, värve. Krka on kuidagi metsikum ja võimsam, aga samas väiksem. Pilt on tehtud Krkas, aga uuesti läheks pigem Plitvicesse.
Horvaatiale lisaks proovisin sel aastal ära kaks Eesti rahva pakettreisilemmikut – Bulgaaria ja Montenegro. Mida neist arvasin, loe eespool riigi nimel klikkides.
* * *
Kädi, turundusspetsialist – Nizza
Nizza, Prantsuse Riviera mitteametlik pealinn, asub meist vaid 3 lennutunni kaugusel. Tegemist oli küll tööreisiga, kuid töötamise tunnet ausalt öeldes eriti ei tekkinud… 😉 Lühikese aja jooksul tegime, nägime ja maitsesime palju: hop-on-hop-off-bussiekskursioon Nizzas, vanalinnatuur minirongiga, turukülastus, lõuna- ja õhtusöögid erinevates põnevates hotellides ja restoranides, ajaloolise Eze külastus (pildil), parfümeeritehas Fragonard, jalgpalli- ja live-muusika õhtu pubis, Picasso muuseum, Pierini House Biot külas koos klaasipuhumistöötoa ja –show‘ga, Monaco, Okeanograafia muuseum, vahtkonnavahetus, Monte Carlo kasiino, printsi autode kollektsioon, eksootiline aed jne. Super-super reis oli, iga kell läheks tagasi ja siis juba omapäi uitama!
* * *
Serli, reisikonsultant – Sitsiilia
Selle aasta õppereis viis mind septembri lõpus Sitsiiliasse tutvuma selle maa ja majutusvõimalustega. Põnevus algas juba nädal enne reisi, kui levisid kuuldused, et maffia on Sitsiilias pagulastele tuule alla teinud. Kohapeale jõudes selgus, et kuulujuttudel polnud seekord tõepõhja all. Räägiti hoopis, et Sitsiilia maffa olevat Saksamaale kolinud, sest seal on rikkalikumad jahimaad. Põnevus muudkui keris: milline siis tegelikult on see paik, mis on aastasadu kulisside tagant Itaalia ja kogu Lääne-Euroopa majandust suunanud? Loe minu reisimuljeid pikemalt siit.
* * *
Kaire, reisikonsultant – Sansibar
Hakuna matata – Sansibaril ei ole probleeme! Kes veel ei tea, siis Sansibari korallsaar asub Tansaanias, Aafrika mandrist idas. Sel on pikkust umbes 80 km ning saar on 40 km lai. Sansibar lummab juba esimesest pilgust imekaunite valgete liivarandade ja palmidega ääristatud rannaribaga. Teisel pilgul aga avanevad kontrastid – kirev külaelu, põnev vanalinn, lõhnad, maitsed, helid… Kindla peale oli see minu aasta reis. Mõnd reisipilti näed lisaks siit.
* * *
Merylin, siseturismi projektijuht – Bali ja Gili saared
Oma kahenädalasel reisil veetsime kõige vähem aega Bali suurel saarel – enamasti viibisime väiksematel kõrvalsaartel, mis olid rahulikuma atmosfääriga ja ilma suure liikluseta. Gili Airil näiteks kasutati liikumisvahendina põhiliselt hobuvankrit ja jalgrattaid. Oma vibe’ilt meenutas saar veidi Hiiumaad, aga saarele jõudis jalgrattaga tiiru peale teha kõigest tunniga.
Inimesed, keda reisi jooksul kohtasime, jätsid väga sooja mälestuse – kindlasti kõige toredamad ja sõbralikumad inimesed, kellega Kagu-Aasia reisidel oleme tutvunud.
Bali tähistab igal aastal oma aastavahetust vaikuse päevaga, mis tähendab tervet ööpäeva rahu vaimule ja loodusele. Selle 24 h jooksul on Bali saartel täielik vaikus: keegi ei tööta, ei käi kodust väljas, liiklust ei toimu ei õhus ega merel ning paljud inimesed ka paastuvad. Kahjuks ei viibinud meie seal sel ajal, kuid praeguse elutempo juures kindlasti soovitaksin ajastada Bali-reisi just nende aastavahetusele (enamasti on see kas märtsis või aprillis). 🙂
* * *
Lili, reisikonsultant – Bali
Minu selle aasta meeldejäävaim reis oli kindlasti reis Balile. Juba maikuust saadik pommitati heade lennupakkumistega ja lõpuks ei suutnud ma enam vastu panna. Seega otsustasingi oma silmaga selle palju kiidetud ning filmi ja raamatute tõttu populaarsust kogunud Indoneesia saare üle vaadata. Aeg oli sätitud nii, et jõuaks ikka paduvihmade ja Agungi vulkaani purskamise ajaks kohale… Meid see aga suurt ei häirinud, muljeid näed lühidalt siit.
