Mis on turbulents ja miks see tekib?
Turbulentsi tekkepõhjuseid on mitu:
Termiline turbulents: Tekib päikesest soojenenud maapinnalt tõusvate soojade õhuvoolude tõttu. Soe õhk tõuseb üles, jahtub ja langeb alla tagasi, tekitades turbulentsi. See on tavaline suvel ja madalamatel kõrgustel.
Mehaaniline turbulents: Tekib siis, kui tuul puutub kokku maastikul olevate takistustega, nagu mäed, hooned jne. Takistuste taga tekivad õhuvooludes pöörised, mis põhjustavad turbulentsi. Mida lähemal maapinnale ja takistustele lennuk lendab, seda tõenäolisemalt turbulents tekib.
Frontaalne turbulents: Tekib kahe erineva õhumassi – sooja ja külma – kohtumisel. Õhumasside vahel tekib piirkond, kus õhk on ebastabiilne ja see põhjustab turbulentsi.
Selge õhu turbulents (CAT): See on ehk kõige ohtlikum turbulentsi vorm, sest tekib selge taeva korral ja on radaritel nähtamatu. CAT tekib tavaliselt suurel kõrgusel erineva kiirusega liikuvate õhuvoolude kokkupuutel.
Näiteid rasketest juhtumitest ja kuidas õnnetusi vältida
Kuigi suurem osa turbulentsist on kergekujuline, on olnud ka juhtumeid, kus turbulents on põhjustanud vigastusi ja isegi reisija surma.
Üks meeldejäävamaid juhtumeid on 1997. aasta detsembris toimunud United Airlinesi lend 826, kus Boeing 747 sattus Jaapani kohal tugevasse selge õhu turbulentsi. Lennukis viibinud üks reisija sai surma ja mitukümmend inimest vigastada.
Hiljutisem näide on Singapore Airlinesi lend SQ321 Londonist Singapuri 2024. aasta mais. Boeingu 777-300ER pardal pakuti parasjagu süüa, kui lennuk sattus Myanmari Irrawaddy kohal tugevasse turbulentsi. Üks reisija suri ja 71 inimest sai vigastada, paiskudes vastu salongi lage. Reisija Andrew Davies kirjeldas, kuidas lennuk “justkui kukkus” ja kuidas kingad, iPadid, telefonid, padjad, tekid, söögiriistad, taldrikud ja tassid õhus lendasid. See juhtum rõhutas taas, kui ootamatult ja ohtlikult turbulents tabada võib.
Kuidas õnnetusi vältida?
Järgige meeskonna juhiseid: Kõige olulisem on alati järgida lennusaatjate ja pilootide juhiseid. Kui palutakse turvavöö kinnitada, tehke seda kohe. See on oluline isegi siis, kui märguanne turvavöö kinnitamiseks parasjagu ei põle, sest turbulents võib tekkida ootamatult.
Hoidke turvavöö kinnitatuna: Hoidke turvavöö kinnitatuna ka siis, kui te parasjagu ringi ei liigu ega söö. See kaitseb teid ootamatute õõtsumiste eest.
Püsige oma istmel: Kui turbulents on tugev, püüdke vältida ringiliikumist lennukis.
Pöörake tähelepanu ilmateatele: Kui teile pakutakse võimalust lennu ajal ilmateadet jälgida, tehke seda. Mõnikord annab see teile aimu, millistes piirkondades võib turbulentsi esineda.
Kas lennukis on kohti, kus turbulentsi on vähem tunda?
Kuigi turbulents mõjutab kogu lennukit, on tõepoolest kohti, kus seda on vähem tunda. Lennuki keskel, tiibade kohal, kipub turbulents olema kõige vähem märgatav. See on tingitud asjaolust, et tiivad pakuvad stabiilsust ja lennuki mass jaotub selles piirkonnas ühtlasemalt. Lennuki tagaosas ja ninas “raputab” turbulents tavaliselt rohkem.
Kuigi turbulents võib olla ebameeldiv, on see lennunduse loomulik osa. Meeskonnad on koolitatud turbulentsiga toimetulekuks ja lennukid on ehitatud taluma märkimisväärset õhu liikumist. Nii et järgmine kord, kui lennuk rappub, püüdke jääda rahulikuks ja teadke, et tegelik oht on minimaalne ning olete heades kätes!
