Noortevahetusega Türkki
Saime ilusti Läti bussi peale aga Läti lennujaamas keegi ei viitsinud end liigutada, õigemini tundus, et kõik arvavad, et meil on check-in’ini väga palju aega. Oli näha, et Marge on juba kergelt närvis ja KUI me liikuma hakasime, siis avastasime, et meil on aega 5 min check-in teha ja nii me jooksimegi edasi – tagasi, tänulikud inimestele, kes meid endast ette lasid.
Istanbuli jõudes pidime alustama teekonda teise lennujaama, et sealt Gaziantepi lennata. Gaziantepi hilinesime ja meile vastu tulnud türklasi me ka algul ei näinud, sest nad ootasid meid kusagil eemal, nagu nad ei oleks tuttavad, kus nende linna lennujaamal väljapääs asub. Või oli see plaanis olnud orienteerumise esimene osa? Hotelli ostsid nad meile kaasa kebabi koostisosad, et me ise kebabi kokku paneks. Me tegime seda rõõmuga, sest pidev lendamine ning ringijooksmine oli kõhu üsna tühjaks teinud. Mina läksin siis peale sööki ka rõõmsalt magama. Aga ainult selleks, et unesegasena toanaabri hüüete peale tõusta ja teda voodi ees komberdamas näha. Nimelt oli tal väga paha olla, kõigepealt oli ta wc,s minestanud, hiljem voodini roomanud ja mind hüüdma hakanud, üsna hirmus äratus, ma ütleks.
Uue päeva hakul jäigi neiu Marge terveks päevaks voodisse, samal ajal kui meie sõime hommikust, käisime väljas lõunat söömas (00, need türgi salatid!), integreerusime st. mängisime Ökkeshi ja Erdaliga kaarte (tegude peale, nt mina pidin türgi keeles aknast välja karjuma, et armastan Ökkeshi, jube – jube). Meie õpetasime neile sündsaid mänge nagu Jüri-Mari ja valetamine, võin juba ette öelda, et nendega mängimine polnud just eriline katsumus. Seda tänu tugevale keelebarjäärile. Ökkesh ei räägi pea midagi, Erdal on selgeks õppinud oma 
ametikoha kirjeldamise. Õhtul mängisime nimemänge, mille eest Marge mind juba oli hoiatanud, ega ei ole lihtne 49 nime ja tegevust õiges järjekorras korrata! Ja õhtul oli welcome party, kus tantsisime nagu professionaalid, vähemalt Ersini meelest. Nii möödus esimene päev Türgis.
Teisel päeval toimub esimene workshop, tutvusime türfi folklooriga ehk see tähendas koos pulmatseremoonia ja tantsu läbiviimist. Õhtul esinesime oma tantsuga ja meid filmiti (mis sai järgnevatel päevadel normiks).
Täna on Margel parem ja me läheme linna peale orienteeruma ja kohaliku omavalitsusega kätt suruma. Taaskord on filmimine ja kohalike ametnikega ringi käimine, me vist saime kohalikeks staarideks, sest teles pidavat mingi uudis olema ja lehes kirjutati ka. Hiljem oli meil esimest korda linna peal vaba aeg, grupid olid rahvuste järgi, ilmselt kuna meil oli 3 blondi tüdrukut, tulid valituse mehed just meie rühmaga kaasa. Või ma eksin? Käisime turul, kus olid kampsunid 35 eeku, ilmselgelt olid naised pöördes. Pidasime Eesti ja Rootsi kultuuri õhtuid. Meie õpetasime naise kandmist ja tantsu nimega kikkapuu ning rootslased tegid konnatantsu.
Neljas päev kulus ekskursioonidele, käisime mosaiigi ja toidu muuseumis ning kindluses. Peale lõunat oli suprise activity ehk tegime kusagil noortekeskuses magustoitu, kuhu käib 10-40 komponenti. Kuna me panime 10, siis see ei tulnudki jube. Kuigi türklased ikka armastavad VÄÄÄGA magusaid asju. Tõsiselt. Ja õhtul läksime aastavahetuse puhul välja sööma. Kui me juba tükk aega olime niisama passinud otsustasid 4 aktiivset eestlast jalutama minna, muidugi just nüüd, kui me jalutasime oli neil vaja 5 min lubatud ajast varem teele minna, sest oli change of plans. Muidu on alati later, later. Hiljem õppisime ka väljendi “daha sonra, arkadashim” ehk hiljem, mu sõber.
Uusaastapeol oli open bar. 
Ja tuleb mainida, et pidu oli väga turvatud. Tantsisime ringis, blondimad keskel ja peale türklaste valvasid meid ka meie grupi poisid, et me võõrastega kaasa ei läheks. (Hiljem Kamili jutust selgus, et ehk oli ka põhjust, sest nt tema ümber kogunes u 15 türklaseline kamp, kes kõik teda katsuma hakkasid, küll sõbralikult, et sellisest kambast on raske lahti saada, eriti tüdrukul). Ja kui blondid tsikid lähevad hästi kaubaks, siis vaest Kaarlit narriti meeste wc, näidati näpuga tema juustele ja naerdi valjult:D Aga jõllitamiseks piisas juba heledatest silmadest.
Tänu aastavahetusele möödus 1. jaanuar shopates, see pole ime, kuna enamus said alles varahommikul voodisse. Igal juhul läksime lausa teise linna mingisse suurde kaubanduskeskusesse, kust enamus vaid süüa kaasa ostsid, vähemalt need, kes toidupoe üles leidsid.. Meie tegime seda tänu Kamilile. Seal olid julmad turvameetmed, põhimõtteliselt nagu lennujaama turvakontroll, mille pidid läbima enne keskusesse saamist. Aga seal käivat rahvahulka vaadates võib tagant järele mõeldes sellest ettevaatusabinõust ehk arugi saada. Vahepeal kadus meil Kaarel ära ja kõik olid juba mures, aga lõpuks ta siiski ilmutas end. Tagasi Gaziantepi sõitsime eriti täis pakitud bussidega, ime, et me vaid paar korda ülesmäkke viivatel teedel välja surime.
Õhtul oli Poola ja Leedu rahvusõhtud. Kamil õpetas meile lustaka tantsu ja tantsisime rahvatantse. Täna narriti palju kahte neiut, tänu nende türklastest austajaile. Pöörde tõi loosse veel Erdali armastuskirjalaadne kirjutis tüdrukule, kellele niikuinii juba üks türklane silma heidab. Milleks vaadata seebikaid, kui sa võid ise osa neist olla, eks? Tähelepanu pälvisid igasugused pedenaljad (ibne) ja Kamili lustakate seletustega. Nt kuidas prantslased käituvad kui neil külm on. Kui meie hõõrume oma käsi, siis nad plaksutavad oma käsivarsi klak-klak-klak. Või grandmadafaka Erdali naljad ja seletused erinevate rahvaste seksuaalkäitumise kohta. Siinkohal peaks Erdal tänulik olema, et Kamil ka toas oli, sest muidu me vist poleks millestki aru saanud.
Ka 2. jaanuar algas lihtsalt, käisime väljas lõunal ja shoppamas. Sain tänu Kamililile türgi püksid ainult 10 liiri eest ehk u 70 krooni eest. Kui vahepealne niisama ajaviitmine välja arvata, siis oli äge bazaaril käik. Meie giidist oli siiski kahju, kuna talle poeskäimine ei meeldinud pluss see, et ta peab meil ju silma peal hoidma, et me türgi meestega nurga taha ei läheks. Turult ostsime Margega kahepeale vetika-pistaatsia snäkke. Moshees käisime ka, meil vedas ja kohalikud usumehed rääkisid meile moshee ajaloost ja oma usust. Nt et kui sallivad nad teiste vastu on ja kurja tegevaid araablasi oma vendadeks ei pea.
Õhtul oli suprise activity ehk grillimine st KEBAB. Nämma. Ja öösel oli Gaziantepis suur elektrikatk
estus, terve linn oli pime. Meie aga passisime üleval ja mängisime erinevaid mänge.
Ärgates tervitas meid seitsmes päev Türgis, täna tõotas tegus päev olla: hommikul tegime usinalt igasuguseid plakateid, nii projekti kui türgi kui niisama inimestest. Minust tegi Kamil ühe ägeda pildi. Türklased oma juhendajatega rääkisid miks me nii turvatud olime ja näitasid filmi Türgist, kust ma siiski targemaks ei saanud, sest seal olid ainult pildid, kavalpead!
Õhtul pidi olema farewell party aga kuna rootslased lahkusid väga vara, siis õiget pidu nad ei saanudki. Ainult eestlased viibutasid fuajees säraküünaldega, et neile 
meeleolukat farewelli pakkuda.
Viimane päev algas sujuvalt, kuna öösel otsustasin mitte magada. Ja kuna olin juba üle 
ööpäeva magamata, tukastasin lennukis 1,5h, et Istanbulis reibas olla. Meil õnnestus isegi oma kitsas koduke kesklinnas üles leida ja suundusime Hagia Sofiasse ja mosheedesse ning bazaarile. Sõime küpsetatud maisi ja elu oli lill. Seda seni, kuni pidime sibama kesklinnast lennuväljale, millega oli probleeme, sest tuli metrooga minna.
Kuid ilmselgelt me ületasime kõik takistused kuna kell 18.00 läbi olime Lätis ja väga näljased. Bussijaamas sõime oma õhtusöögi ja külmetasime, sest buss hilines lausa tunni. Õnneks sisustasime oma aega tantsimise ja lauluga. Bussis heietasime kauneid mälestusi ja tüdrukuid narriti. Peagi tervitas mind Pärnu bussijaamas Stiina, kes lahkesti ulualust vasesele rändurile pakkus.
42 kommentaari
-
Kadri Kalme
12. september 2010 kell 13:11 -
Maarja Lainevoog
13. september 2010 kell 00:38Ma ise ei olnud enne ettepanekut soodsast reisimise võimalusest eriti teadlik aga nüüd läheks küll uuesti kui aga aega oleks. Kui võimalust on, soovitan soojalt!:)
-
Siiri Kuus
27. jaanuar 2011 kell 12:09Jüri-Mari ja valetamine??? Tants nimega Kikkapuu??? Mul pole õrna aimugi kuidas need käivad 😀 Saan aru, et tantsu Sa kirjeldada ehk ei oska siin.. aga palun õpeta kuidas mäng käib 😛
-
Siiri Kuus
27. jaanuar 2011 kell 12:16Oh taevas.. 😀 Seda narrimist jms.. 😀 Vinge reis tegelikult
-
Siiri Kuus
27. jaanuar 2011 kell 12:19Mul meenub, et aastaid tagasi käis üks mu tuttav Võrust Türgis. Ta on hoopis tõmmu ja pruunisilmne, aga niivõrd läks ta seal peale, et tema eest oli pakutud 150 kaamlit undub, et kui oled eurooplane, siis oled kuum kaup igal juhul lõunamaades 🙂
-
Marilin
30. jaanuar 2011 kell 08:19Väga Lahe…Nii palju tegemisi ja nii vähe agea paistis teil olevat… igastahes…ma usun et kui võimalus tuleb läheksid uuesti;)
-
Siiri Kuus
30. jaanuar 2011 kell 11:17Ma pakun end juba tükk aega Maarjale reisikaaslaseks :D.. Aga see jama on ka, et hetkel ei luba minu kallim mul hääletada :((( Kardab minu pärast.. Kuigi len ka terve oma elu hääletanud 😀
-
Marilin
30. jaanuar 2011 kell 11:49Hääletamine ei oska kommenteerida:D pole hääletanud ja vist ei hääleta ka kunagi:P aga väga õige et ei luba:P
-
Siiri Kuus
30. jaanuar 2011 kell 13:57No omamoodi õige jah, aga siiski.. samahästi võib kodus katus sisse kukkuda vms..
-
Marilin
30. jaanuar 2011 kell 14:09😀 seda kyl:D aga…ikkagi Hääletamine..suht creepy:D
-
Siiri Kuus
30. jaanuar 2011 kell 14:14Ei ole.. Meil Maarjaga on kogemusi rohkem 😀 Igal pool võib juhtuda 🙂
-
Marilin
30. jaanuar 2011 kell 18:00Mul on kogemusi hääletajatega:D Ükskord korjasime ühe Sõduripoisi tallinn-Tartu mnt. peale..ja see oli väga kohutav:D See sõduripoiss oli niiiiiii purjakil:D et..küsisime kuhu tahab, ütles mul savi pange mind kuskil maha ja jäi magama:D
Ja kui lõpuks tartus olime teatasime et jou oleme tartus:D ärkas tegi ukse lahti ja ei aitäh ega midagi:D -
Maarja .
30. jaanuar 2011 kell 21:37Jüri-Mari ja valetamist saab kindlasti googeldada, pluss mul pole esimese mängu märgid täitsa peas:P
Ja hääletamine pole creepy, kuigi kui ma pole ammu hääletanud, siis natuke kardan alati, et mul pole juhtidega midagi rääkida 😛
-
Siiri Kuus
30. jaanuar 2011 kell 22:02🙂
Mul on ikka olnud juhuseid, kus on juhid kummaliselt käituma hakanud ja juttu ikka metsa vahele sihtinud.. aga olen suutnud kuidagi ära vingerdada..
Samas.. Mu klassiõe õde 25a tapeti Tallinn-Tartu vahelisel teel mõned aastad tagasi, kui ta hääletas. Põhjust ei teata ja tema lapsed on Tilsi lastekodus -
Marilin
31. jaanuar 2011 kell 10:40:O Okei…see nüüd oli küll väga julgustav Siiri…:S
-
Siiri Kuus
31. jaanuar 2011 kell 12:22Kahjuks nii on.. elus on kõigel 2 mündipoolt.. Ja ammugi hääletamisel.. Mingisugune ettevaatus kulub ära 🙂 Ma olin viimast kuud rase kui ma käisin häälega Saaremaal.. siin Gomaailmas sellest ka pisike jutt.. Aga enne seda, samuti rasedana, hääletasin ma venna poole.. See autojuht hakkas väga nilbet teemat arendama.. Ma ei teinud nägu väljagi, et see mulle hirmsat moodi vastu on, aga ühel hetkel teatasin, et mul on kohutavalt paha olla, olen rase ja ma vist hakkan kohe oksele 😀
Loomulikult viskas tüüp mu selle peale KOHE autost välja.. Läksin jalgsi edasi, aga õnnelikuna 😀 -
Maarja .
31. jaanuar 2011 kell 13:35MA olen ka jubedaid lugusid kuulnud, kuigi surmaga ükski lõppenud pole. Kohati tundub et välismaal on ohutum hääletada, samas ma pole Eestis ka imelike peale saanud, kuigi nt Lasnamäelt Kuusalu poole 02 paiku öösel hääletada polnud just kõige julgem aga vene vanake oli mingi india fänn, kes küll tahtis mulle oma kodu näidata kuid ei teinud mingeid kahtlaseid lähenemiskatseid. Ja koju jõudsin õnnelikult.
-
Siiri Kuus
31. jaanuar 2011 kell 13:47rekkajuhid on ka tavaliselt, kes enamjaolt saama peal väljas!
-
Maarja .
31. jaanuar 2011 kell 21:59jah, sedand küll. pikk maa süita ja igav ka. vähemalt nii tundub.
-
Siiri Kuus
31. jaanuar 2011 kell 22:02😀 ei tea.. nad kohe on sellised enamjaolt sinna tööle sattunud.. eks teised ka julgustavad ilmselt ja..
-
Marilin
31. jaanuar 2011 kell 22:48Mul üks tuttav rekkamees;) Hull naljanina ja niisma lõbus sell:) Kutsus mind isegi reisule kaasa…kahjuks pole jõudnud minna…aga usun et sellel aastal saab see viga parandatud;D
-
Siiri Kuus
31. jaanuar 2011 kell 22:54Saada mind enda eest 🙂
-
Marilin
31. jaanuar 2011 kell 22:59ta kindlasti võtaks reisikaaslase;) Suvel käisid temaga kaasas mul onupojad Üks Prantsusmaal Lyonis ja Teine Saksamaal Nato sõjaväe baasis;) Neile väga meeldis..tahavad juba uuesti minna:D terve suvi ära bronnitud rekkapeale:D
-
Siiri Kuus
31. jaanuar 2011 kell 23:05Mega lahe.. Ma läheks ka meeleldi.. Nele tahaks muide ka minna Saksamaale.. Äkki saaks nii teha, et läheks koos kuidagi 😛 Üks magaks kuudis samal ajal kui teine istuks kõrval ja vastupidi.. siis kui rekkamees ise tudib, siis tšilliks ringi 😀 😉
-
Siiri Kuus
31. jaanuar 2011 kell 23:10Marilin,… teine variant oleks minna kahekesi nii, et kui kaks rekkat samal ajal samasse kohta läheksid 😛 🙂
-
Marilin
31. jaanuar 2011 kell 23:15mm…ma ei tea..3 inimest ühes rekkas:D khm:D pole vist väga mugav ja turvaline ka mitte;) aga kindlasti saab kuidagi rekkamehe ära rääkia:P
-
Siiri Kuus
31. jaanuar 2011 kell 23:19ma oleks küll nõus vaheldumisi kuudis kükitama.. saab ju vahepeal ikka ninnu välja pista.. siis kui pollarid teel, siis tuleb vaikselt vait olla 😀
-
Marilin
31. jaanuar 2011 kell 23:21Heh…sesuhtes et reis on päris pikk umbes nädal sinna ja nädal tagasi…:D Rekkal ju need puhkepausid ja see puhkeajad..see suht jamps..
-
Siiri Kuus
31. jaanuar 2011 kell 23:23no äkki saaks kuidagi 🙂
-
Maarja .
1. veebruar 2011 kell 01:52oh tuttav rekkamees, äge! me saime ka sõbrannaga ka ühe rekkamehe nri, kui tahame austriasse või šveitsi:D see 2 reisijat rekkas on mu meeles üsna tavaline, sest ma just palju üksi hääletajaid ei tea. Samas õkskord lendasin rekka klaasi kui ta mingit asja tegi aga õnneks kiirus polnud eriti suur 😀
-
Marilin
1. veebruar 2011 kell 09:34:P:D Hea et kiirus suur polnud..muidu oleks veel viga saandud:S 😛
-
Siiri Kuus
3. veebruar 2011 kell 11:14Appi.. Siis tuleb seal rihmaga end kinni tõmmata 😀
-
Siiri Kuus
3. veebruar 2011 kell 11:18Kuule Maarja, kui Sa oled Facebookis olemas(usun, et oled), siis ehk lisad mind sõbraks 🙂 Hetkel on mul avatari pilt selline möödavaatav- pea ära keeratud ja veidi kurb, tõsine.. Siiri Kuus’i peaks olema seal mitu.. Mul on tegelikult päris mitu nimekaimu.
Korra juhtus isegi nii, et käisin lubadel järel ARKis ja see tädi, kes sellega tegeles, see hüüatas, et: “Ei ole võimalik!”.. Ma küsisin jahmunud, et mis pole võimalik. Siis ta selgitas, et umbes tunni aja eest oli tema juures käinud Siiri Kuus, aga hoopis teine ja vanem jne 😀 haahhaaa.. et oleksin ma varem läinud, siis oleks kokku põrganud 😀 -
Maarja .
3. veebruar 2011 kell 11:33Hmn, voodis istudes mingeid rihmi pole ma leidnud aga kuhugile kinni haagin end alati 🙂
Olen olemas küll.
-
Maarja .
3. veebruar 2011 kell 11:33A ja see teisikute asi on päris äge 😛
-
Siiri Kuus
3. veebruar 2011 kell 11:43😀 tasub haakida jah 😀
Aga ehk lisad mind siis 😉 -
Maarja .
3. veebruar 2011 kell 11:44Juba lisasin!
-
Pauliine Klaveriratas
8. märts 2011 kell 22:59nii palju, kui ma kuulnud olen, siis Türgis on kuumad ööd…
-
Maarja .
8. märts 2011 kell 23:14😀 ma olen ka midagi taolist kuulnud, täitsa huvitav…
-
Reemet Ruuben
8. mai 2011 kell 00:10Miks seda poissi siis wc naerdi?
-
Maarja .
15. mai 2011 kell 14:07Sest ta oli blond ja see näeb ju nii imelik välja 🙂 (blondid neiud lähevad hästi peale aga blondid mehed on imelikud)
-
Reemet Ruuben
27. mai 2011 kell 23:50hahaa 😀
Lisa kommentaar
Olen ka alati tahtnud mõnes noortevahetuses osaleda, aga alati tuleb midagi ette ning jääb asi pooleli. 🙁