Nordeale!

Täna lendame viiekesi (Laaride pere ja meie pere) Tallinnast New Yorki, seal homme väike vahepeatus ja siis edasi Antiguale, kuhu 28. detsembriks peaks jõudma ka katamaraan „Nordea“.

„Nordea“ meeskond saab olulist täiendust, sest pardale astuvad näiteks Mart (50 a. vana , kaalub 100 kilo) ja Jaan Joonatan (1,5 a. vana, kaalub 10 kilo). Kui kilodest rääkida, siis meie pere pagasi ülekaalu tuli 17 kg. Selle moodustasid: Helly Hanseni jõulukingitused meeskonnale (lühikesed püksid ja edevad polosärgid), suur purk moosi meeskonnale, Karl Fazeri must leib ja šokolaadikommid meeskonnale, remonditud laevaarvuti (millest ookeanilaine oli üle käinud) koos uute digitaalsete merekaartidega, Läänemaal elanud šoti mägiveise lihast tehtud suitsuvorst, erinevad kodumaised joogid, inverter, konverter ja muu taoline kraam, ilma milleta pole lihtsalt võimalik ümber maailma sõita.

Tallinna lennujaama check-in’is vaatas letitöötaja meie kotte, kilogramminäitu ja meid endid kurva pilguga ja juba avas suu, et ilmselgelt teatada hiiobisõnum: „Üks kott tuleb nüüd küll maha jätta või maksta lisakilode eest miljon!“, kui jõudsin kuulsuste varju pugeda ja poetada: „Viime Markole-Jaanile laevale jõulukinke…“. Mees letis naeratas mõistvalt, käis kusagil tagaruumis ja kinnitas siis häälega nagu annaks vannet kodumaale: „Kui teil on selline tähtis missioon, siis lubatakse seekord ülekilod tasuta kohale toimetada!“

Laaride pere mahtus oma kottidega täpselt lennufirma poolt ette nähtud piiridesse – 23 kg inimene. Aga nad ei võtnud ka üldse vahetusriideid kaasa. Kaks suurt kotti on lihtsalt triiki täis raamatuid.