Omaani lood – Päikese mitu palet

Suurem loomepuhang leidis aset mõni sajand hiljem ja seitsmendast viienda sajandini sai paika enamus toorast (Moosese raamatud) ning kirjatöö, et kokku saada kogu Tanakh (kasutatakse ka terminit heebrea piibel) kestis veel kuni teise sajandini enne meie ajaarvamise algust. Nendest tekstidest leiame neljatähelise sõna, mida ladina tähtedega on märgitud kombinatsiooniga YHWH. Heebrea kiri on konsonantkiri, seetõttu täishäälikuid kirja ei pandud.

Nii tähistati Jumalat. Juudid vältisid Jumala nime väljaütlemist ning kasutasid pigem sõna “Adonai”, mis tähistab “isandat”. See komme levis juba alates kuuendast sajandist e.m.a. Nendes samades tekstides kasutatakse üldisemalt jumala või Jumala nimetamiseks ka sõna “El”.

Esimesel sajandil kirjutati Uue Testamendi esmaversioon kreeka keeles ja seal kutsutakse Jumalat kreeka tähtedest ladinatähtedeks ümber tõstes Theos (tõlge “jumal”), Pater (“isa”) või Kyrios (“isand”). Ladina tähtedega kirjutati pühakiri ümber esmakordselt neljandal sajandil ning siis tekivad juba meile tuttavamad nimekujud. Aga näiteks Jehovah nimekuju tekib alles 13ndal sajandil kui teadlased ekslikult kokku kombineerisid konsonante YHWH ja vokaale AdOnAi sõnadest.

Allah, mis Jumala nimena hakkas populaarsust koguma seitsmendal sajandil, ei tähenda midagi muud kui jumalat araabia keeles. Mainin ka ära, et maailmas on ka araabiakeelseid judaiste ning nemad kutsuvad ka oma juudi jumalat Allahiks.

Pühakirjadega on kokkuvõtlikult lihtsustatud arusaam, et juutide jaoks on see Tanakh. Kristlased kutsuvad seda osa Vanaks Testamendiks ja on lisanud sinna mõned täiendavad teosed ning kindlasti ka Uue Testamendi, mis tõlgenduse tervikuks seob. Islami õpetuse kohaselt andis Jumal oma tekstid Moosesele (Toora), Davidile (psalmid) ja Jeesusele (gospel) kuid inimesed rikkusid need tekstid ära ja seetõttu Mohammed kirjutas Koraani näol õpetuse puhtalt ümber.

Kui nüüd hakata veel kirjutama sellest, kuidas protestantide, katoliiklaste ja õigeusklike piibel erinevad, siis võib jääda ekslik mulje, et ma sel teemal liiga palju tean. Olen lihtsalt käinud kunstiklassi paralleelklassis ja midagi jäi neljapäevahommikustest kunstiajaloo tundidest ka minu kõva pea külge. Sest kui koopamaalingutest ja sugutungist edasi vaadata, siis varajane kunst tiirles jumalike jõudude ümber ning hilisemas euroopas oli kaks klienti, kes suutsid käsitöö kinni maksta – kirik ja kuningas. Üldiselt kiputi päris palju jumalikke tegusid ja enda nägusid tellima. Sageli koos.

Ristisõdade raames bütsantsi vastu ja Euroopa 16-17.sajandi ususõdade raames tapsid kristlased omavahel 10-15 miljonit inimest, et teada saada, milline tõlgendus Jumalast see kõige õigem on. Juutide tapmises on loomulikult eesotsas eelmise sajandi keskpaigas sakslaste eestvedamisel läbiviidud tapatalgud, kuigi väiksemaid tapmisi viidi läbi ka näiteks Hispaania inkvisitsiooni ajal ja ristisõdade raames. Võrreldes Euroopaga on juudid islamimaades ajalooliselt päris turvaliselt elanud ning konfliktid on olnud lokaalse iseloomuga. Sunnide ja shiitide vahelistest sõdades on samuti tapetud miljoneid (7ndal-8ndal sajandil, seejärel Ottomanide sõdades ja kõige enam viimase saja aasta jooksul Iraani-Iraagi ja Süüria konfliktides).

Kuigi meediast võib jääda mulje, et kolm usutõlgendust konkureerivad ennekõike omavahel, millist prohvetit võib uskuda ja keda mitte; siis statistika näitab, et pigem ikka usu siseselt käib see kõige verisem võitlus liturgiliste nüansside üle.

Vähemalt neis islamiriikides, kus olen rännanud, on jäänud mulje, et inimlikul tasandil jagame eelmistel aastatuhandetele tekkinud ühiseid väärtusi ning segadus võib tekkida pühakirja inimlikul tõlgendamisel. Näiteks tagasihoidliku riietumise nõuded on kirjas nii tooras, uues testamendis kui koraanis. Kuidas üks või teine neis esinev poeetiline sõnastus tõlgendada igapäeva praktikasse on juba see koht, kus mõnel asjaosalistel tekib soov relvad haarata ja veidi verega argumenteerida.

Kas Püha Vaim on osa kolmainsusest, “lihtsalt” Jumala poolt loodud ingellik ilmutus või osa Jumalast? Kas Jeesus oli “vaid” prohvet või ka Jumala poeg? Küllap lähiajal ses osas ühist inimlikku tõlgendust ei leita ja kui ma nüüd väga ebaõiglane ei ole, siis valdav osa kogukonnast tegelikult ei teagi, et jutt käib samast jumalast. Küll aga võime hoolitseda pere ja vanemate eest, olla külalislahked, kaitsta elu, aidata abivajajaid ning käituda kõlbeliselt ja vastutada oma tegude eest. Ses osas on kõik pühakirjad väga ühesed.

#TurkishigaMaailmas

Reisil käis ja kirjutas: Go Groupi tegevjuht Jüri Etverk