Putin ja meie

Selgub, et me pole sugugi ainsad välismaalased, kes Indiat armastavad. Oleme jälginud Venemaa peaminitri Vladimir Putini äsjast visiiti Indiasse. Läinud nädalal kirjutasid Venemaa ja India alla viiele suurele kokkuleppele, millest kaks puudutasid tuuma-alast koostööd. Lisaks tehti muid pisemaid kokkuleppeid, mis puudutasid lennukikandjaid, Mig-29 hävitajaid, koostööd Gazpromi ja India riikliku õlikompanii ONGC vahel ja muud pudi-padi. Kui eelmisel nädalal anti India pressis kohtumisega seoses põhiliselt pateetilisi uudiseid, siis nüüd on ilmunud ka esimesed pikemad kommentaarid. Inglise keelse ajalehe „The Hindu“ juhtkiri aplodeerib vaimustunult. Meenutatakse, et Venemaa oli valmis Indiaga relavastusalast koostood tegema ka siis, kui teised riigid (st Laane demokraatiad) seadsid selleks tobedaid eeltingimusi. Kahetsetakse, et George W Bushi ajal India ja Venemaa suhted jahtusid, kiidetakse Putinit kui „tugevat ja selge strateegilise visiooniga“ liidrit. Eelkõige loodetakse Venemaaga koostööle seoses India murega, et Pakistani mahitatud Taliban saab Afganistanis Briti-USA plaani kohaselt võimu lahedale. Samuti panuastatakse palju edasisele majandusalasele koostegevusele.

Eile õhtul olid kõik India uudistekanalid täis teateid, et Mumbais likvideeriti Pakistanist juhitud terroristide rühm, kes plaanis õhata ONGC mahuteid ja muid objekte Mumbais. Hea, et meie sealt õigel ajal tulema saime. Täna siseneme see-eest ühte India kommunistide mekasse – Kerala osariiki.