On kahte tüüpi reisimist. Esimese puhul lähed kuskile, et pääseda töörutiinist. Seda kutsutakse puhkuseks. Teist tüüpi reisimise puhul põgened rutiini eest iseenese peas. Mina isiklikult ei ole esimest tüüpi reisimist proovinud. Kui minu elu kõikidest reisidest tehtaks laul, siis ei rõõmustaks see keskmise kuulaja kõrva. Selle pala toonid ja helid oleksid ebaühtlased, sõnad segased ning puuduks refrään.

Mul ei ole kunagi olnud ühtset reisimisstiili. Küll olen peatunud Egiptuse kuurortis, sõitnud Moskvitšiga Slovakkiasse, uudistanud hetkeemotsiooni ajel Kabuli nurgataguseid, ööbinud mõnuga kõige odavamates hostelitubades, vaadanud naudinguga suurlinnale ülevalt alla kalli sviidi aknast; olen lugenud kokku viimaseid sente, et osta Londonis söögi asemel paar helikassetti, olen heitnud pangakaardi letile, hoolimata sellest, mis summa maha läheb.

Oma reiside puhul olen aga tähele pannud, et Prahast Siem Reapini kehtivad reisimisel enam-vähem ühed ja samad reeglid ning otsustasin nende põhjal (odavas Hiina hotellis, Bangkokis, vihma kuulates) mõned reisisoovitused kirja panna.

Siin väljavõte sellest, mida arvan end teadvat ja julgen sõbralegi reisimise juures (mitte puhkusereisil!) soovitada:

• Hangi endale kohalik SIM kaart või kasuta eSIM võimalust, kui telefon lubab. Ole uues kohas juba lennujaamast, bussijaamast või sadamast välja tulles internetiga ühenduses, sest tasuta tõlkeprogrammid nagu näiteks Google Translate aitavad kohalikega ükskõik mis küsimuses ühise keele leida. Samuti aitab internetipõhine Google Lens enda ümber nähtut seletada. Internet telefonis teeb elu lihtsaks. Avaliku wifi järgi joosta on tülikas.  

• Google Maps annab sulle üksikasjalikke juhiseid ühistranspordi kasutamiseks ja selgitab ka seda, kus enamikus linnades saab ümber istuda.
  

• Trügi kohalikku pulma. Kõlab pealetükkivalt, ent kogemus ütleb, et näidates üles huvi pulmaseltskonna vastu, kutsutakse sind kampa. Joo Laose pulmas ämbrist õlut, tantsi “nagu kõik vaataksid” alkoholivabas Pakistani pulmas. Isegi keelebarjääri korral on see maru-uhke kohalik kogemus, mida suveniirina kaasa tuua.

• Kui valid suveniiri, mõtle sellele, kas ostetav asi seostub reisilt mõne konkreetse elamusega või on “kommertslik nänn” mida sind ostma meelitatakse. Mõtle, kus see suveniir sinu kodus elama hakkab ja kas üldse hakkab. Ära kogu prahti! Kogu päris mälestusi.

• Ära planeeri oma reisi tuntud maamärkide järgi. Leia oma sihtkohas mõni vähetuntud muuseum, imelik tänav või mahajäetud maja ning alusta reisi kentsakalt marsruudilt.  Eiffeli torn ja Angkor Wat leiavad tee sinuni hiljem nagunii. Elamuskogemus reisi lõppedes on suurem, seiklus mahukam.

• Ära määra enne reisi kindlalt, et “lähen ja kulutan nii ja nii palju raha” või “reisin miinimumeelarvega”. Mängi oma võimalustega reisi jooksul, see teeb teekonna huvitavamaks, hoiab meele ärksana ja ei lase isegi lühikese aja jooksul tekkida rutiini. Mõni päev luba endale kalleim söögikord, mõnel teisel päeval vaata, kas saad ööbimise pealt kokku hoida öörongiga reisides.

• Ebakindlad reisplaanid ja reisimine mõneti “kaheldavatesse” kohtadesse on okei. Kui asjad ei õnnestu, on mõnus kulgemine lihtsalt muutunud seikluseks. Täpsus on raamatupidaja jaoks! Reis peakski olema natuke ebatäiuslik. Kui midagi ei lähe valesti, pole lugusid. Õigemini pole lugusid, mida keegi kuulata viitsib.

• Paljudes maades on auto rentimisega võrdväärsel hinnaskaalal auto rentimine koos juhiga. Proovi kasutada ka seda varianti. See on ohutum ja vastutusevabam kui ise sõita, ning sattudes juhiga hea soone peale, on väga tõenäoline, et lõpuks külastad sa ka tema kodu ning saad vahetu kohaliku elamuse. 

• Kuigi see kõlab naljakalt: paku kohalikele, kes sinuga interaktsiooni on astunud (pean silmas teenindavat personali, mitte teeröövleid), et külastaksid hea meelega nende ema. Paljudes eksootilistes maades on väliskülalise koju toomine suur ja huvitav sündmus. Olen säärase veidra sooviavaldusega sattunud kodust toitu sööma nii Kambodžas, Pakistanis kui isegi Afganistanis. Inimestel on hea meel tutvustada sulle enda ema! : )

• Ära koonerda mõne muuseumi, pargi või templi sissepääsu kalli piletihinnaga. Kuigi mõni hind võib olla üllatavalt suur, on see väike osa reisi koguhinnast ja oled tulnud liiga kaugele, et lasta nendel “suurtel” tasudel takistada sul näha seda, mida tulid vaatama. Jätad Bangkokis Grand Palace`i vahele, kuna pilet on peaaegu 20 eurot ja kodus kahetsed nii, et maa on must.

• Kuigi see tundub tobe “turistikas”, kasuta võimaluse korral suurlinnades hop-on hop-off busse. Ära lase ennast ühekordsest küllalt krõbedast tasust häirida. Taksodega mööda linna ringi ajada teeb lõpuks sama välja ja segadust on rohkem. Bussiga, mis sõidab kõikide vaatamisväärsuste juurest läbi ja millelt saad alati maha hüpata (ja peale tagasi), näed meeletult palju ja säilitad ka iseseisvuse.

• Paljudes linnades on võimalik teha tänavatoidutuur. Guugelda! Umbes kahetunnine ekskursioon annab sulle kiiresti kätte võtmed, et ise pärast “õigeid” asju hakata proovima. Lisaks saad giidi käest kindlasti palju kuulda ka kohaliku elu kohta. 

• Ära karda proovida erinevat tänavatoitu. Isegi kui arvad, et midagi sulle ei meeldi – proovi ikka. Sülita välja, kui ei meeldi. Tihtipeale leiab nende nimetute, imelike roogade seast positiivseid üllatajaid, mis hea elamusena meelde jäävad.

• Ära liiga palju karda “kõhuhädasid” ja toidumürgitust. Neid tuleb ette harvemini, kui arvad. Heaks näiteks on tuttav, kes on elanud Laoses 12 aastat ning süües kogu aeg tänavatoitu, saanud toidumürgituse vaid kahel korral. Mõlemal korral saatkonna peol, viietärnihotelli restoranis. Ära karda kõhuhädasid! PS. Kohaliku kõhuhäda vastu osta rohtu kohalikust apteegist (kasuta Google translate`i).

• Paki kohver ja siis kujuta ette päev-päeva haaval, mida umbes teed ja millist riietust kannad. Seejärel viska kohvrist pooled asjad välja. Ideaal oleks jõuda käsipagasini, mis viiks drastiliselt alla lendude hinnad ja annaks igasugusele liikumisele reisil paindlikkust. Omast kogemusest võin öelda, et tihti vajan kaasa võetud seljakotist tegelikult täpselt käsipagasi koguses asju, kuid eks ole ka erandeid. Tänapäeva reaalsus on see, et saad osta kõik, mis sul ootamatult puudu on, ka teel olles.

• Sea sihiks kogemusi, mida piletit ette näidates ei saa. Mõnel pool on mahajäetud pilvelõhkuja – äkki leiad valvuri, kes sind väikese pistise eest kaema laseb. Kus on koobas, kus turist ei käi? Sellised kohad nõuavad eeltööd. Google on sinu sõber.

• Käi kohalikul surnuaial, kui see on lubatud. Nii suures linnas, kui džunglihõimu juures räägib surnuaed valjult kultuuri eripärast ja kommetest.

• Öösel on alati külmem, kui sa arvad, eriti troopikas. Pakkige kaasa soe aluspesu, olenemata sellest, mis ilma ilmateade näitab. Ise võtan alati ühes magamiskoti siidise sisekoti, mis ei võta ruumi, on kerge, ent sellest hoolimata annab öösel ka ilma magamiskotita korraliku külmakaitse. Samuti on siidikott hea, kui juhtud mustade linade vahel magama ja kui reisid õigesti – siis tuleb seda kindlasti ette!

• Raske on leppida tõega, et parem on veeta rohkem aega ühes kohas, kui vähe aega paljudes erinevates kohtades. Ära planeeri võimalusel nii, et “olen ühe päeva seal ja teisel päeval seal” Proovi nii, et oled “seal” ikka kolm päeva vähemalt, enne kui edasi vaatad.

• Meeldejäävaks reisiks ära broneeri liiga palju ette, lihtsalt kulge. Kui sulle kuskil meeldib, viibi päev kauem, kui ei meeldi, lahku varem. Kui rong on täis, mine bussiga. Vabadus on vabastav!

• Rongigraafikute uurimiseks ja piletite ostmiseks kõikjal maailmas on üks usaldusväärne veebileht: The Man in Seat Sixty-One

• Ära torma. Tee pause. Kõige meeldejäävamad hetked: huvitav vestlus kohalikuga, kutse kellegi koju, kohtumine endalaadse reisiselliga -, leiavad tavaliselt aset siis, kui sa palju ei liigu.

• Kui küsid kohalikult restoranisoovitust, ära küsi, kus on hea koht, kus sa peaksid sööma. Küsi kus nad ise söövad. Kus nad viimati väljas sõid ja mida? Mida konkreetset nemad soovitaksid süüa? Kohalik inimene püüab tavaliselt aimata, mis välismaalasele võiks meeldida või maitsta ja suure tõenäosusega panevad nad mööda.

• Isegi kui sa kodus kunagi McDonald’sisse ei lähe, külasta McDonald’sit oma reisidel. Nende menüüd kajastavad kohalikku kööki alati väga huvitaval ja ka lõbusal viisil. “Rämpstoidu-hari” ennast! : )

• Professionaalsed giidid on tihtipeale väga stsenaariumipõhised ja nende juttu saab lugeda ka internetist. Facebook on maast laeni täis erinevaid reisifoorumeid. Proovi leida mõni kohapõhine regioonist, kuhu lähed, ning uuri, kas keegi viitsiks sulle tunnikese enda kodukohta näidata. Tavaliselt on neid viitsijaid palju. 

• Inimesed ei ole kuskil pühakud. Isegi kõige “ausamates riikides” võidakse sind petta või tüssata. Arvesta sellega. Ole teadlik ja situatsiooni tekkides jää alati sõbralikuks, mitte ära kuku röökima. Sõbralikkus võtab tihtipeale petturilt relvad. Igasugune kõvahäälne korrale kutsumine eskaleerib olukorda tundmatus suunas.

• Kui märkad, et veidi rohkem üksteisega mitte nii sarnaseid inimesi liigub ühes suunas – järgne neile. Ilmselt jõuad millegi huvitava juurde.

• elamusreisid
• lai maailm
• reisinipid
• Rene Satsi