Rõuge muinasmaja
Esimest korda kuuldes muinasmaja ehitusest, haaras mind sügav vaimustus ja saabus teadmine, ets ellest üritusest peab kindlasti osa võtma. Nii sai projektijuhile kirjutatud ja juulis esimest korda palki laasima mindud.
Esimene õhtu kujutas endast sisseseadmist ja tutvuse sobitamist, rahulik istumine jäi peale seda õhtut mälestuseks. Alates esimesest tööpäevast sai aga tähelepanu all olemine tavaliseks, erinevad lehed ja televisioon, tagasihoidliku neiuna üritasin nende luubi alt hoiduda, samas kui tuttavatele jagasin ikka käsud – vaadake telekast muinasmaja! Ehitamise kogemus oli huvitav – olgem ausad, palke ma ei tõstnud ega varasid ei teinud aga liimeistriga palke koorida meeldis küll ja koerakaela proovisin ka ise teha.
Muinasmaja juurde mineku juurde kuulus ka Ööbikuoru läbimine, mis minule kui kõrguse kartjale valmsitas vahest üsna tõsist peavalu, eriti see ükskord kui sa paduvihmaga ujuma mindud ja kõik oli väga libe. Õnneks olid olemad lahkete inimeste toetavad käed, msi ei lubanud argpüksil Rõuge põhikooli redutama naasta. Lisaks Ööbiku orule sai Rõuge seitsmest järvest neli läbiproovitud. Ka Liinjärv, mille külma ja allikarikka ve eest kohalikud meid hoiatasid.
Ujumine on lisaks tööle ja ohtrale söögitegemisele suurpere jaoks üheks punaseks märksõnaks. Terve kari paljaid järvi vallutamas. Meenub ka üks Rõuge kohalik tark, kes rääkis, et paljalt ei tohi Rõuge suurjärves kidnlasti ujuda – kohe jääb rasedaks. Sama onu käis pendliga ka linnamäel, et kättenäidata parimaid paiku ehitamiseks, kahjuks liiga hilja, kui muinasmaja vaikselt juba kerkis. Kohtasime mitmeid toredaid kohalikke aga ka veidravõitu isikuid. Üks meeldejäävam tegelaskuju süüdistas meid eurorahade raiskamises, kuigi kusagil mingeid eurorahasid polnud:D Aga ta ei tahtnud sellest kohe üldse aru saada.
Kui kõik palgikorrad olid peal, saime väikese puhkepäeva ja käisime jaanalinde-põhjapõtru kaemas ja suvitasime niisama. Kui ma hakkaisn Rõugest ära hääletama, sain kenasti koolis töötava naise peale, kelle autosse oma telefoni jätsin, kuigi ma jälitasin autot Võrus, teadisn et peale poeskäiku pidi juht ARKi minema, ei saanud am teda kätte. Nägin kuidas ta must mööda sõitis ja vehkisin selle peale käte ja jalgadega ja kisasin tee ääres nagu segane aga ei midagi! Õnneks olin autos jutukas olnud ja telefon jõudis sõpradeni koolimajas. Nii lõppes suvine Rõuges olemine.
Lisaks suvele, sain nüüd oktroobris taas muinasmaja käekäiku vaatamas käidud ja nii muuseas savipõrandat tegemas. Salasegusse kuulusid ka nii hobuse kui lamba pabulad, savi, liiv – mis tuli läbisegi sõtkuda ja laiali tampida võimalikult ühtlaseks seguks.
Ei jää muud üle, kui järgmist suve oodata ja tagasi Rõugesse minna.
16 kommentaari
-
Siiri Kuus
20. veebruar 2011 kell 20:29 -
Siiri Kuus
20. veebruar 2011 kell 20:34Aaaa.. see rasedaks jäämine… Soovitama siis seda nendele, kel mingi teema 😀 Ju see legend vanasti võis sündida sellest, et kui noored ujumas käisid koos, siis hullasid ka ikka korralikult.. ikka tagajärjed ju 😀
-
Maarja .
20. veebruar 2011 kell 20:38Eks jah, taoline pärimuse eke pole üldse võimatu:D MEil oli äriidee, et seda pudelis imetegeva jooogina müüa.
-
Siiri Kuus
20. veebruar 2011 kell 20:55hahahhaa 😀 Tubli .. taotle patent kiirelt ära 😀
-
Maarja .
20. veebruar 2011 kell 22:13Egas jah, äriideed ei ohi avaldada ja siis munema jääda:)
-
Siiri Kuus
20. veebruar 2011 kell 22:29seda minagi.. ma siin heatahtlik.. ma ei hakka Sind röövima,ehk saame veel koos tšillida ja kusagil käia jne..
aga blogi loevad teised ka 😉 -
Maarja .
20. veebruar 2011 kell 22:40Jääb loota, et pole eriti loeud blogi sel juhul:D
-
Siiri Kuus
20. veebruar 2011 kell 23:02hahhahaa.. Ma juba lootsin, et Sa ütled, et jääb loota, et see koos tšillimine juhtub varsti 😀 aga jah.. tegutsema pead kiiresti kui äriplaan olemas :)))
-
Maarja .
21. veebruar 2011 kell 00:53Minu kohta kehtib: suuga teeb suure linna, kätega ei kärbsepesagi:D
-
Siiri Kuus
21. veebruar 2011 kell 15:29no ei ole seda tüüpi küll.. ära aja.. olen lugenud kui palju korda oled saatnud 🙂 Lahe 🙂
-
Pauliine Klaveriratas
8. märts 2011 kell 22:22mmm… kook näeb väga-väga hea välja! tubli ja töökas Eesti naine oled!
-
Maarja .
8. märts 2011 kell 23:21aitäh, aitäh.
-
Reemet Ruuben
11. mai 2011 kell 00:19oooo mis kook 🙂 🙂 🙂
-
Maarja .
15. mai 2011 kell 14:08Sa oled ikka usinalt blogimaailmas ringikolanud, et nii paljude minu postituste juurde jõudnud:P
-
Reemet Ruuben
27. mai 2011 kell 23:42No sul sellised särtsakad lood, mis kutsuvad lugema..kord hääletad, kord pildistad mullatoidul kasse, kord ehitad metsa sisse maju 😀
-
Maarja .
29. mai 2011 kell 14:09Aitäh jah, ma olen ikka gomaailam võimalusi agaralt ära kasutanud ja oma elu igat pidi siin jäädvustanud. Kord talu perenaisena, kord potensiaalse Nigeeria printsessina:)
No Sinu tublidusel pole otsa ega äärt.. Uskumatu tüdruk 🙂