Seiklus Balil - 1 osa

Esimesed päevad veetsime Ubudi kandis. Tahtsime alguses näha veidikene Balit väljas pool tüüpilist turismikeskust.ning ei tahtnud veeta kogu puhkust ühes kohas, siis otsustasime esimesed kaks ööd veeta ühes hotellis ning ülejäänud aja turismikeskuses. Kuna meie hotel oli veidikene kaugemal lennujaamast siis taksosõit sinna läks maksma minu meelest 125 000 ruupiat. Tegelikult oleks võimalik ka odavamalt saada, aga meie võtsime takso kohe lennujaama ukse juurest. Kui oleks edasi jalutanud oleks saanud rohkem kaubelda.lennujaamas veel kohalikud on nii nimetatud väga abivalmid. Ning lennujaamas suvaline mees krabas meie pagasi ja trügis järjekorrast ette ning nii öelda aitas meid kontrollidest läbi ja kõike sellist. Kandis meie kotte umbes 15 meetrit, siis oli tema töö tehtud ja nõudis raha.

Poetas tasapidi/salaja taskust välja 10 taalase, et tahab sellist raha saada. Õnneks oli mul paar viie taalast rahakotis. Andsin talle 5 taala, et sellest on küll ja veel, no tegelikult ka, sa kandsid meie kotte 15 meetrit ja tegelikult ei teinud midagi kasulikku ja nüüd tahad saada ratsa rikkaks. Kui mina pean raha teenimiseks tööd tegema siis niisama õhku ka seda ei loobi. 😉 aga tal sõber ka kaasas, et tema tahab ju ka. Mul oli sellest olukorrast juba nii siiber, et ei hakanud vaidlema vaid viskasin sõbrale ka viieka pihku, krabasin oma koti ja jalutasin minema. Tean, et oli ebaviisakas ja kalk, aga mis sa teed, kui iseloomu veidikene ei näita, siis istutakse lihtsalt pähe. Aga eks elad ja õpid iga päev midagi uut. Hilisõhtu oli käes ja jõudsime kenasti hotelli ning pugesime kohe põhku.

Järgmisel päeval otsustasime minna kohalikule turule. Ja tuli välja, et sinna viis meid hotelli takso tasuta. Nii imelik kui see ka alguses tundus. Esialgu vaatsime lihtsalt kohalike müügikohtade vahel ringi ja mina ostsin omale paar käepaela ja veel mõningad sellised naiste vidinad. Kuigi öeldakse, et ei tasu kohalikus kohvikus/restoranis süüa, kuna kunagi ei tea, kuidas välismaalase kõht toidule reageerib. Samas vee joomise kohta pealt ma nii vabameelne ei ole, alati jõime pudelivett ning kohalikku nii nimetatud kraanivett ei võtnud me suu sissegi, ka hambaid loputasime pudelivega, mis oli hotellide poolt alati olemas.

Siis meie otsustasime seda igatahes eirata nign astusime sisse ühte kohalikku kohvikusse. Ei juhtunud meie kõhtudega midagi ning söök oli ka suhteliselt hea. Kuna kell hakkas juba õhtu poole kiskuma, otsustasime hotelli tagasi minna. Kahjuks ei olnud telefonil seal krediiti, ja ei saanud hotelli taksot järgi kutsuma ja pidime tänavanurgalt takso võtma. Muidugi tuleb enne taksosse istumist hind kokku leppida, muidu maksad sa KINDLASTI mitmeid kordi rohkem, kui sõit tegelikult väärt on. Olles tagasi hotellis läksime basseini ujuma, mis asus meie toa ukse ees – poleks saanud parem ollagi. Siis hakkas aina rohkem tunduma, et me oleme ainsad külalised antud hotellis, kuna ei näinud seal mitte ühtegi teist turisti. Mõnes mõttes oli see hea, sest siis olid kõik töötajad meie jaoks vabad ning me ei pidanud ootama järjekorras ega midagi. Hiljem käisime veel massaasis ning sõime õhtust.

• bali
• indoneesia
• Ubudi