Taas rõngastatud

Tiit Pruuli

21. detsember 2017

2000. aasta märtsikuus purjetasime jahtlaevaga Lennuk ümber Hoorni neeme – maailma kõige kardetuma ja karmima paiga. Vana traditsiooni kohaselt lasi osa Lennuki meeskonnast endale Hoorni võtmise järel paremasse kõrva panna kuldse kõrvarõnga. Sel rõngal oli vanasti kaks eesmärki. Esiteks, näidata staatust – kaphoorner oli meremeeste seas kõva tegija, ta võis vastu tuult kusta ja sadamakõrtsis praalida. Teiseks oli kuld kõrvas ka kõva valuuta. Kui laev hukkus või meremees üle parda kukkus, siis oli iidne tava, et kaldale uhutud laiba mattis leidja maha ja tasuks võttis ta omale uppunu kõrvast kuldse kõrvarõnga.

Ma kandsin oma kõrvarõngast aastaid, aga umbes aasta eest panin sahtlisse.

Täna, enne Hoorni vetesse minekut, panin rõnga taas kõrva.