Ma istusin Uberisse: „Palun Atlantic Motor Inni.” Juht hakkas valju häälega naerma ning ma sain kohe aru, et midagi on valesti. „Mis?” küsisin ehmunult. „Ei midagi,” ütles juht. Ja hakkas siis ...
Aasta rõvedaim kuu on november. Me istusime naisega oma Kopli korteris – väljas kallas juba teist nädalat armutult sadada – ja otsisime internetis Seattle’i üürikortereid.
Lapsepõlvehirmudel on veider kalduvus tegelikkuseks saada. Ma kartsin poisikesena nelja asja. Üks oli meie elutoa seinal rippuv Viiralti graafiline leht, mille nime on mu alateadvus igaveseks blokeerinud. Selle keskel oli vaevumärgatav ...
Ameeriklastele meeldib kohvikutele lõbusaid nimesid panna: Thanks a Latte, Espresso Yourself, Steaming Hotties, Fleetwood Macchiato, Thinking Cup, Mornings in Paris, Brew HaHa! ja nii edasi. Minu Chicago kodule lähima kohviku nimi ...
Minu lapsepõlvekodus räägiti religioonist haruharva. Võib-olla Iraani pantvangikriis ajal, kui siiski. Seda eredamalt on mul meeles, kuidas isa kord inglitest kõnelema hakkas. Ma ei mäleta, miks. Ju ma midagi lolli olin küsinud ...
Noortekirjanik Ene Sepp kirjutab rongireisist Ameerika Ühendriikides, mis viis ta 46 tunniga läbi põhjaosariikide. Esmamõttel ebaharilik reisimisviis Ameerikas osutus põnevaks seikluseks, mida ilmestasid värvikad reisikaaslased, maitsev toit ja rongiakendest paistev väga ...
