Paljude inimeste unistuseks on ära käia Kamtšatkal. Ajendiks pole mitte sedavõrd kuulus Geisrite org või vulkaanid, vaid tohutu kaugus. Juba koolipoisina, seistes Euraasia kaardi ees, kerkis mõte, kui ometi saaks kord ...
Olen mitu korda Keila linnast rongiga mööda põrutanud, kuid Keilat külastasin päriselt esimest korda elus alles eelmisel nädalal. Mu Keilas käimine juhtus küll praktilisel eesmärgil (sendihunniku viimine panka) ja viibisin seal ...
Matkamisega olen tegelnud pikki aastaid, käidud on kaugemal ja lähemal, nähtud lumiseid mäetippe ja kärestikulisi jõgesid, hoomamatuid ürgmetsi ja suursuguseid tundraavarusi. Tõtt-öelda on selliseid matkajaid väga palju. Ent tihtilugu selgub, et ...
Lõuna-Eestist Koiva jõe ümbrusest, mida naabrite lätlastega jagame, leiab Eestimaa ühed ilusamad männikud − Koiva ja Oore. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on siia rajanud mitmeid laagriplatse, kus kindlasti tasub ilusa talveilmaga ...
Seekord keskendub matkamees Tõnu Jürgenson Lääne-Virumaale, täpsemini Tudusoo looduskaitsealale ning Seljamäe õpperajale, kus puutumatu loodus võimaldab matkajal täielikult aja maha võtta ning iseendale pühenduda.
Millised seiklused ootavad ees, kui kaks meest otsustavad loobuda mugavustsoonist ning sukelduda kahekesi talvisesse Eesti loodusesse? Bioloog Edgar Karofeld kirjeldab, kuidas nad sõbraga kahekesi juba kümnendat korda sellise matkatee ette võtavad.
Aastaid tagasi otsustas Tõnu Jürgenson läbi käia need Eestimaa saared, kuhu ametlikud mereteed ei vii ning kus püsiv inimasustus puudub. Selgus, et see ei ole sugugi kergesti saavutatav eesmärk.
Info nõukogude ajal populaarsete Eesti matkaradade kohta ei ole enam kergesti leitav, Tõnu Jürgenson tutvustab üht tollast populaarset matkamarsruuti − Ilumetsa Kuldset ringi.
Emajõe Suursoo on Eesti suurim deltasoostik, mis esitab matkajale paraja proovikivi − seal puuduvad tähistatud rajad ja lõkkekohad. Ent samas on sealsel loodusel pakkuda nii mõndagi üllatavat. Tõnu Jürgenson annab veidi ...
