Ma kardan lennata. Loomulikult pole mu lennuhirmul ainsatki ratsionaalset põhjust: lendamine on turvaline, lennukeid hooldatakse tihedamini kui liinibusse ja nii edasi. Lennuhirm ongi ebaratsionaalne. Aga see ei muuda seda vähem hirmsaks.
Ameeriklastele meeldib kohvikutele lõbusaid nimesid panna: Thanks a Latte, Espresso Yourself, Steaming Hotties, Fleetwood Macchiato, Thinking Cup, Mornings in Paris, Brew HaHa! ja nii edasi. Minu Chicago kodule lähima kohviku nimi ...
Minu lapsepõlvekodus räägiti religioonist haruharva. Võib-olla Iraani pantvangikriis ajal, kui siiski. Seda eredamalt on mul meeles, kuidas isa kord inglitest kõnelema hakkas. Ma ei mäleta, miks. Ju ma midagi lolli olin küsinud ...
Kui mul on elus asjad pahasti, lendan otsejoones Ameerikasse. Ihuüksi, käsipagasiga, maksimaalselt nädalaks. Külastan sõpru, söön ainult hamburgereid ja käin teatris. Ühesõnaga, püüan end kuidagi kokku lappida.
