Väike ülevaade Austraaliast
Austraalias on kuus osariiki- New South Wales, Queensland, Western Australia, Victoria, Southern Australia ja Tasmania. Ning kaks niinimetatud haldusüksust( ehk mainland territory inglise keeles)- Northern Territory ja Australian Capital Territory. Mis on põhimõtteliselt nagu osariigid, aga seaduste järgi ei ole neil nii palju võimu ja sõnaõigust, kui ametlikel osariikidel. Igal osariigil võivad olla omad reeglid, näiteks erinevad kiiruse piirangud; osariigi sisesed seadused jne.
Muule maailmale on kindlasti üheks vaatamisväärsuseks kängurud, kuna nad elavad ainult Austraalias. Oma esimest känguru nägin umbes kuu aega peale siia saabumist ja seda ka rongi aknast. Aga hiljem olen kohanud neid kõikjal, isegi oma käega katsunud ja liha söönud. Ja Samuti leidub siin väga suur hulk erinevaid roomajaid, nii madusid kui ka igasugu sisalikke.
Kahjuks on paljud maod mürgised ja mõned lausa eluohtlikud inimesele, seega olen üritanud neist eemale hoida kui vähegi võimalik. Ning veel leidub siin suurel hulgal mürgiseid ämblikke ja muid putukaid. Siiski panevad mind veel pead pöörama kõiksugu linnud, eriti papagoid, kes siin vabas looduses elavad. Eestlaste jaoks lausa paradiis,nii palju erinevaid linde-loomi, üks ilusam/kirjum kui teine.
Paljudel (või siis vähemalt osadel) inimestel on ettekujutus, et Austraalias on 24/7 ilm soe ja päike paistab lagipähe nind kuumus tapab. Peab tunnistama, et tegelikult see nii ei ole. Ka siin on aastaajad täiesti olemas ning temperatuur võib kohati alla nulli langeda, sedagi harva. Ka lumesadu lõunapool pole välistatud, kuigi seda juhtub üpris harva. 😉 Kuid kohati on eesti mõistes aastaajad siin jagatud hoopis wet-season(märg hooaeg) ja dry-season(kuiv hooaeg), seda küll põhja pool. Kuna riik ise on nii suur, siis ta asub mitmes kliimavõõtmes- troopikavöötmest kuni parasvöötmeni välja. Ka mahutab Austraalia ome pinnale veel ära mõned kõrbeb- kahjuks pole isiklikult üheski neis käinud, kuid tingimata plaanin seda teha. Olenemata sellest, et siin on palju erinevaid kliimavöötmeid, on Austraalia siiski suhteliselt kuiv maa. Rohelust ei tasu siia väga otsima tulla, kuigi jah, lõunapool leidub ka seda.
Enamik inimesi siin on valge nahatooniga, kuid põlisasukad ehk aborigeenid on tumeda nahatooniga. Tänapäeval on aga sisserändajad, ehk siis valged inimsed, pärismaallastega juba piisavalt segunenud ning ka palju pered on kahe rassi edasikandjad. Olles ise aborigeene oma silmaga näinud jääb see „midagi“ meelde ning sa tunned nad peaaegu iga kord ära kui neid näed. Minu meelest peaaegu võimatu on neid segi ajada hindude või aafriklaste või mõndade teiste tumeda nahalistega. Neis on lihtsalt nii hästi neile omased näojooned ikka veel „säilinud“. 😉
Inimesed siin on palju vabamad ning abivalmimad kui Euroopas. Muidugi leidub ka neid, kes esindavad seda külmemat ja kalgimat poolt, kui see jääb siiski vähemuseks. Inimesed on sõbralikumad ja naeratavd rohkem, isegi poes käies täiesti suvalised inimesed naeratavd sulle. Selline positiivsus teeb iga päeva rõõmsaks. Ning siin ei ole üldine tibi-kultuur niivõrd levinud nagu mujal maailmas, et mida uhkemad riided ja mida rohkem meiki sul on, seda „parem“ inimene sa oled. Pigem on asi vastupidi ning inimesed ei pruugi oma välimusele tähelepanu pöörata.
Nii nimetatud boho-stiil või siis hipi-stiil ei ole mitte midagi enne nägematut. Ma julgeks väita, et peaaegu igal inimesel on mõni sõber/tuttav hipi siin. Vähemalt minul on. 😉 Ja sama moodi suhtutakse ka oma kodudesse/aedadesse, kohati näeb väga hoolitsetud ja kauneid aedu, samas kui paar sammu eemal võid leida mitte nii korras hoovi. Ning mõnel inimesel on suured ja uhked majad, samas kui näeb ka väga palju maju, mis välimuselt ei paista midagi erilist, pigem tunduvad veidikene käest ära lastud. Siiski ei häiri see kedagi ning kõik elavad õnnelikult oma igapäeva elu.
Võrreldes Eestiga on siin plaju rohkem pühasid ning see tõttu ka rohkem vabu päevi. Ning nii imelik kui see ka pole, ei ole siin väga levinud igasugu poole ööni lahti olevad poed. Suurem osa poodidest pannakse kinni juba enne kella üheksat ning paljud neist on nädala vahetustel koguni suletud. Loomulikult välja arvatud suurlinnad, kuid terve Austaalia peale pole ka neidki teab mis palju. Ka enamik söögikohti suurlinnadest eemal ei ole südaööni avatud, seega lootsus, et peaaegu ööläbi saab kusagil süüa osta on üpriski vale. See on asi, millest mina isiklikult aeg-ajalt siiski puudust tunnen. 😉 Aga inimene harjub kõigega.
Soovin kõigile reisihuvilistele head ja turvalist reisi!
- aborigeenid
- austraalia
- Kängurud
- New South Wales
- Queensland
- Southern Australia
- Tasmania
- Victoria
- Western Australia
14 kommentaari
-
Marilin
30. mai 2011 kell 08:39 -
Debi
30. mai 2011 kell 13:52küll need ka tulevad, ega siis tulemata jää.. 😉
-
Reemet Ruuben
30. mai 2011 kell 11:52Ohh kui jube ämblik…:S
-
Reemet Ruuben
30. mai 2011 kell 11:54See ju tore, kui välimus ei ole kõige tähtsam…pääseb esile see, mis on inimese sees..:)
-
Debi
30. mai 2011 kell 13:40noh jah, muidugi ei saa seda päris otseselt tõlgendada, eks ikka leidub igasuguseid inimesi. ma rohkem maakohtades uitaja, linnas pole väga palju aega veetnud 😛
-
Reemet Ruuben
30. mai 2011 kell 11:58Kas viimasel pildil ongi see boabtree?
-
Maarja .
30. mai 2011 kell 13:25jepp, ma just tahtsin märkida, et mis veider moodustis 😀
-
Debi
30. mai 2011 kell 13:42aga meeletult lahe puu. ürita veel lastele rääkida, et sellist puud pole olemas, millel tüvi kohe oksteks üle läheb 😀
-
Reemet Ruuben
30. mai 2011 kell 11:59Hea lugemine, palju infot juurde selle toreda maa kohta 🙂
-
Maarja .
30. mai 2011 kell 13:26MA nõustun selle out backi koha pealt, looduses liikumine annab ikka palju rohkem kui kusagil tsivileeritud kuurordis:)
-
Debi
30. mai 2011 kell 13:48täpselt 😉
-
Maarika Kukk
1. juuni 2011 kell 18:102010 aasta kevadel reisisime kahekesi abikaasaga kuu aega Austraalias. Kõike komenteeriksin ülivõrdes. Kes on käinud ainult Sydneys, see ei ole käinud Austraalias. Nii ilusa ja mitmekesise loodusega maa. Eriti meeldis Kesk-Austraalia, kuulsa Uluru ja Kata Tjuta piirkond. Sõitsime rendiautoga kokku üle 3000 kilomeetri( Sydneyst -Adelaidi ja peale siselendu Alice Springsi sõitsime ka kõrbes kõnnumaal). Lisaks tegime 10 päevase kruiisi laevaga Suure Korallrahnu piirkonnas,ida Austraalia rannikut pidi.Alati läheks sellele mandrile tagasi, kõik rannikud on nii erinevad ja ahetama panevad. Karta ei ole seal midagi. Omakäel reis õnnestus suurepäraselt.
-
Debi
6. juuni 2011 kell 10:01täpselt. kahjuks pole ma sisemaale veel jõudnud, seega uluru ja katja tutja nägemata, aga loodan sinna ka mingiaeg kaema minna. kunagi darwinis woolis kohtasin täiesti juhuslikult eestlasi ja nende arvamus oli 180 kraadi vastupidine, olid tulnud just keskelt üles ja kuidas nad kirjusid, et kui igav ja jama seal oli, ja et peale linnade pole mujale üldse mõtet minna..on ka selliseid inimesi, aga samas tore kuulda, et leidub ka neid, kes out backi jumaldavad. 🙂 mõnusad lõkkeõhtud kusagil täiesti suvalise kohapeal jne..parim! 😀
-
Maarika
6. juuni 2011 kell 22:57Meile ka enne seda, kui reisi kavandasin, öeldi,et keskosale ära üle 3 päeva jäta, aga mina jätsin 7 päeva ja sedagi jäi väheks. See keskosa loodus on nii kaunis ja eriline, punane liiv, punased kivimid ja madal põõsastik, kust võib leida üksikuid kõrbe lilli. Kellele meeldivad linnad ja kõrtsid ning kellele loodus. Kuulun nende viimaste hulka. Tegime Ulurule 10 km ringi peale jalgsi. Reisibüroodega käiakse ainult ühes kohas, pilt ja minek. Samuti matkasime Katja tutja mägedes ja tegime kõige pikemad trekid, mida teha sai. Juba autoga rallimine oli seal põnev, kõige õigem on võtta dziip,4×4-ga saab igale poole, paljudele teedele väikeautoga üldse ei lubatud.
Depz..ma sain päris palju targemaks.:) Ootan Bali seiklusi:D