RAAMATUTUTVUSTUS

Jennifer Gray
PÖÖNINGUKASS ATTICUS RIKUB SEADUST.
PÖÖNINGUKASS ATTICUS KLAARIB ARVEID
Tõlkinud Maris Sõrmus. Kirjastus Helios

Atticus Grammaticus on kass, kelle seiklustele saab kaasa elada samanimelises lasteraamatute sarjas. Tegemist on Inglismaal ülipopulaarse lasteraamatuga. Ilmselgelt on ta suur kassiarmastaja, kes on pannud oma kassi inimese kombel tundeid tundma, mõtlema ja tegutsema.

Vahvaid seiklusi jagub nii, et vähe ei ole. esimene raamat viib meid Littleton-onsee linnakesse, kus harakad on Atticuse palganud hinnalist juveeli röövima. Värvikate tegelaste hulka kuuluvad lisaks „pahadele“ harakatele ka endine kGB agent Ženja klob koos oma kass Ingveriküpsisega, aga ka Tema Majesteedi salateenistuse endine agent Whelk. ei puudu muidugi ka scotland Yard koos oma politseinikega, kellest siis üks, inspektor Cheddar oma perekonnaga on sündmuste ahela keskmes.

Teises raamatus on kogu see tegelaskond eesotsas Atticusega Londonis. Tegelaste hulka lisandub Tema Ise - kuninganna. Paha Ženja klob tahab röövida ei midagi vähemat kui kroonijuveelid. kuninganna palub kassi Toweris peituvate „pahade“ punti imbuda. kõik ei lähe sugugi lihtsalt: pahad ei ole rumalad ja headel ei ole alati õnne.

Raamat on tõlgitud eesti keelde ladusalt ja lastepäraselt. Ilmselgelt on ühel Londonisse suunduval perel väga mõistlik seda enne sõitu lugeda, sest kummalisel kombel on see justkui väike Toweri-teatmik. kõik olulised legendid, müüdid ja muud teadmised on lõbusal ja lihtsal moel lugejate ette toodud. Ja just ette lugeda, sest raamatus on kohti, mille võlu tuleb välja just ettelugemisel. kiitus tõlkijale, kes hr Tuckeri kõnehälbe sellisesse väljendusvormi on pannud. kirjapilt on kohati väga võõras, aga kui teksti kõva häälega lugeda, siis muutubki ettelugeja vanaks puujalaga meremeheks. Tore oli ka jälgida tõlkija leide harakate kädistamise või kassi häälitsuste väljendamiseks. Igasugused käätsatused, krääksud, kätsatused, näuksud ja nurrumised on armsalt eesti keele kohased.

Raamatute populaarsuse üheks põhjuseks on kindlasti kirjaniku humoorikas kirjutamisstiil ning suurte ja tähtsate asjade väga maalähedaseks ja inimsõbralikuks kirjutamine. Nii et raamat on 2in1 – kelmikas lugemine ja väike reisiteatmik.

Sander Pihlak  

Janika Kronberg
RÄNNUD KUUE TEEJUHIGA
GO REISIRAAMAT 2013

Härra Janika kronberg on teadlane, eesti kirjandusmuuseumi direktor. see teadmine on oluline neile reisikirjanduse sõpradele, kes pealkirja järgi võiksid sest raamatust loota armuvalus teismelise neiu seiklusi kuue välismaise printsiga.

Ei midagi sellist, tegu on ühe tõsisema reisi juttude raamatuga, mis tänavu ilmunud. kronberg kõnnib eesti kirjanduse suurkujude jälgedes. Ta läheb koos Friede bert Tuglasega Hispaaniasse, eduard Vildega krimmi, Ivar Grünthaliga Ameerikasse, karl Astiga Brasiiliasse, Indiasse ja sri Lankale, karl Ristikiviga Itaaliasse ja kreekasse. suurte eellaste jälgedes käimine pole maailma reisikirjanduse mõttes midagi uut. Olen lugenud Heming way jälgedes käimisest Aafrikas, Charles Darwini jälgedes purjetamisest Patagoonias. soomlased ratsutasid Mannerheimi jälgedes Aasias. Näiteid võiks tuua veel palju. Aga eesti reisikirjanduses pole seda mu teada varem tehtud. Mõnikord kaob jälgedes käija suurte jälgede sisse ise ära. Janikaga pole seda õnneks juhtunud. Nood klassikud, kellega koos ta rändab, on tema jaoks lihtsalt normaalsed reisikaaslased-kirjanikud, mitte klassikud.

Tean, et isand kronberg on väga põhjalik kirjandusteadlane. Usun, et vist iga kirjandusmuuseumis olev paberilipakas karl Asti kohta on tal läbi loetud. Tuglase kümneid eri marsruute euroopas ja Aafrikas oskab ta peast üles öelda nagu jõulusalme. Me oleme paraku näinud küll neid tüütuid reisikirju, kus on üks fakt teise otsa lükatud ja terved entsüklopeediad maha kopeeritud. Tundub tark, aga tegelikult on igav. kronbergil pole seda viga, ta valib tähendusrikkamaid detaile ja jätab vähemolulise muuseumiriiulitele rahulikult edasi tolmuma. Lisaks on ta stiil muhe ja sõbralik. sõbralik nii lugeja, oma eelkäijate kui ka kaasteeliste vastu. Olgu üks lihtne näide: „Ma võiksin sattuda samasugusesse paanikasse nagu maailma küllap kõige paranoilisem travel-observer krister kivi iga prussakat märgates. Ma jälgin ekraanil lennuki asukohta ja jätan euroopaga hüvasti. see on nagu rituaal teel kodusest maailmajaost välja tundmatusse. Madeira kohal lehvitan mõttes kõigile Funchali elanikele ja loodetavasti kuskil seal ikka veel püsivale Jaan krossi poolt tuntuks kirjutatud professor Friedrich Fromhold von Martensi hoopis vähem tuntud venna August Martensi monumendile.”

Tiit Pruuli

Selles numbris

• MASKI TAGA
• TIIBETI MASKITANTSUD Ladakhis
• RAAMATUTUTVUSTUS
• Peko-peko, pan-pan, kura-kura!
• AUGUST KÜNNAPU. Kau küla mehed
• Matkaradadest puutumata Emajõe Suursoo
• ISLANDI KIRJAD 6
• Reisimine kui psühholoogiline fenomen
• Simieni mägesid avastamas
• Kiirrännak üle Tian Shani ja Pamiiride
• Ladakhi matkapäevik
• Kaido Kama uitmõtteid LADAKHIST
• SA PA – killuke ehedast Vietnamist
• TA LIIGUB SIISKI!
• Reisimine on mäng
• Go Reisiajakiri 45 - Detsember 2013