Kuidas Eesti naine Hispaania päikese alla sattus

See oli turvaline elu. Kindel töö, harjumuspärane rutiin ja tunne, et kõik on kontrolli all. Ma tundsin oma ala hästi ja teadsin täpselt, milline minu homne päev välja näeb. Aga kuskil sügaval sees hakkas ajapikku kasvama tunne, et tahaks veel midagi kogeda. Mitte sellepärast, et vana elu oleks halb olnud, vaid sellepärast, et elu tundus liiga lühike, et mitte proovida midagi täiesti uut.

Esimesed sammud Hispaanias

Kui me Lõuna-Hispaaniasse kolisime, ei olnud mul plaani hakata kinnisvaraga tegelema. Tahtsime lihtsalt elada natuke teistsugust elu. Sellist, kus hommikud algavad päikesevalgusega, meri ei ole kunagi liiga kaugel ja päevad kulgevad veidi aeglasemalt.

Esimesed kaks aastat elasime Costa del Solil. See aeg õpetas mulle Hispaaniat nägema hoopis teise pilguga kui turistina. Turist näeb randu, restorane ja päikeseloojanguid. Inimene, kes siin päriselt elab, näeb aga ka kõike seda, mis jääb kulisside taha – bürokraatiat, ootamatusi, kohanemist ja väikeseid kultuurilisi erinevusi.

Hiljem viis elu meid edasi Costa Cálidasse, kus me elame täna. See piirkond on hoopis teistsugune Hispaania – rahulikum, vaiksem ja kohati isegi peidetud nende jaoks, kes tunnevad ainult Costa del Soli saginat.

Meie väike Hispaania elu

Kogu selle teekonna jooksul on minu kõrval olnud minu armastav ja toetav mees. Me tulime siia koos uudishimu ja väikese annuse hulljulgusega, teadmata täpselt, milliseks meie elu lõpuks kujuneb. Täna tundub see otsus üks parimaid, mis me kunagi teinud oleme.

Ja siis on meie peres veel üks väga oluline tegelane – meie Yorkshire’i terjer Churro. Me võtsime ta endale Málagast, kui ta oli alles kahekuune. Churro tuli üsna kehvadest tingimustest ning oli pärit perest, kus loomade eest ei hoolitsetud nii, nagu peaks. Mäletan siiani, kui väike ja habras ta alguses oli. Täna jookseb ta mööda aeda ringi täiesti veendunult, et kogu Hispaania ongi tema jaoks loodud.

Meie igapäevaelu siin on lihtne ja päris. Hommikukohv aias. Jalutuskäigud väikestes linnades ja kitsastel tänavatel. Turud, ks köögiviljad on päriselt päikese käes kasvanud. Mõnikord on päevad aeglased ja vaiksed, mõnikord täis tööd, kohtumisi ja sõitmisi. Aga just see tasakaal oligi see, mida me otsisime.

Hispaania ei ole ainult postkaardipilt

Samas ei ole elu Hispaanias alati nii ideaalne, nagu sotsiaalmeedia piltidel tundub.

Siin on ka jahedad talved, vihmased päevad ja hetked, kui tuul puhub nii tugevalt, et terrassile kohvi jooma ei läheks ka parima tahtmise juures. On päevi, kus paberid venivad, remont osutub oodatust kallimaks või tunned end lihtsalt võõrana täiesti uue kultuuri keskel.

Aga just sellistel hetkedel saad aru, kui oluline on kokku hoida. Kui sul on kõrval inimene, kellega seda elu jagada, muutuvad ka keerulisemad päevad lihtsalt üheks osaks suuremast teekonnast.

Kuidas minust sai kinnisvaramaakler

Tasapisi hakkas muutuma ka minu tööelu. Õppisin, tegin vajalikud eksamid ja minust sai litsentseeritud kinnisvaramaakler Hispaanias.

Aastate jooksul hakkasin kohtuma inimestega, kes tahtsid siia kodu osta või täiesti uut elu alustada. Alguses olid need tuttavad ja sõprade sõbrad. Hiljem juba inimesed, kes tulid siia suure unistusega – otsides päikest, rahu, investeerimisvõimalust või lihtsalt uut algust. Ja igaühel neist oli oma lugu.

Mõnel läks kõik suurepäraselt. Mõned aga õppisid üsna valusalt, kui keeruline võib kinnisvara ostmine võõras riigis tegelikult olla. Sain üsna kiiresti aru, et minu töö ei ole ainult maju näidata või lepinguid vormistada. Väga suur osa sellest tööst on hoopis kuulamine. Inimesed räägivad mulle oma hirmudest, lootustest ja unistustest. Mõni tuleb siia pärast rasket eluperioodi, mõni pensionile, mõni lihtsalt sellepärast, et elu tundub liiga lühike, et seda ainult vihmas elada.

Kuidas sündis raamat „Elu Päikese All“

Ausalt öeldes ei olnud mul kunagi plaanis raamatut kirjutada.

Veel vähem plaanisin ma hakata inimeste lugusid koguma. Aga aastate jooksul kuulsin ma nii palju erinevaid kogemusi, et mingil hetkel hakkasin neid lihtsalt üles märkima. Mitte selleks, et kedagi õpetada või targutada. Pigem selleks, et need lood ei kaoks ära.

Sest kinnisvara ei ole kunagi ainult maja või korter. Selle ümber on alati inimesed, otsused, riskid, lootused ja vahel ka väga suured emotsioonid. Tasapisi sain aru, et need lood ei räägi tegelikult ainult kinnisvarast. Need on lood julgusest teha otsus, mis muudab elu. Lood vigadest, mis õpetavad rohkem kui ükski käsiraamat.

Ja lood sellest, kuidas üks lihtne mõte – “äkki prooviks Hispaaniat” – võib inimese viia täiesti uue elu juurde.

Nii sündiski minu e-raamat „Elu Päikese All“. (Lingile vajutades saad ostes kasutada sooduskoodi Go20)

See ei sündinud suure strateegia või äriplaani tulemusena, vaid lihtsalt aastate jooksul kogunenud päris lugudest. Mõned neist on naljakad, mõned õpetlikud ja mõned väga ausad ning karmid. Nimed ja detailid on vahel muudetud, et kaitsta inimeste privaatsust, kuid olukorrad ise on päriselt juhtunud siin samas Hispaania päikese all – väikestes külades, mereäärsetes korterites, villades ja vahel isegi pooleliolevatel ehitusplatsidel.

Kodu ei ole alati üks kindel koht

Viimased kolm aastat oleme Hispaanias elanud rendipindadel, liikudes ühest kodust teise. Sellist kohta, mille kohta võiks kindlalt öelda „see on nüüd päriselt meie kodu“, ei ole me veel leidnud. Selle aja jooksul oleme kolinud kuus korda. Oleme elanud mere ääres korteris, kus päevad algasid lainemürina ja soolase tuulega. Oleme olnud maal avaras basseiniga villas, kus aeg tundus liikuvat aeglasemalt. Mõnda aega elasime linna lähedal villas, kus loodus ja linnamelu olid omavahel tasakaalus. Täna elame väikeses majas, mille juurde kuulub oma aed ja ühine bassein. See paik tundub korraga hubane, lihtne ja kerge.

Kuigi me ei ole veel leidnud seda ühte ja ainsat kohta, mida võiksime nimetada päris oma koduks, ei tunne me vajadust kiirustada. Sest mingil hetkel saime aru, et kodu ei ole ainult maja või aadress.

Meie jaoks on kodu seal, kus oleme koos meie kolmekesi – mina, minu mees ja meie väike Churro.