Vegard Ulvang – Kolm olümpiakulda Gröönimaa ületamise järel
1990. aastate esimese poole suusakuulsus Vegard Ulvang rääkis Andre Nõmmele, kuidas matkamine aitab tipp spordis läbi lüüa.
Kui lennukompanii SAS oma lennukile su nime annab, pead olema korda saatnud midagi erakordset. Ilmselt teavad paljud, et Vegard Ulvang on kolmekordne olümpiavõitja murdmaa suusatamises. Vähesematele on teada, et tema hüüdnimi – Vegard Viking – kanti lennukile ka seepärast, et Ulvangit ise loomustab suur rändamiskihk.
Eesti meedias oli omal ajal juttu Ulvangi ja teise 1990. aastate suusakuulsuse Vladimir Smirnovi kanuuretkest Siberis, kuid lisaks on mees ületanud suuskadel Gröönimaa, roninud viie maailmajao kõrgeimatele mäetippudele ja võtnud ette arvukalt muid ekspeditsioone ja matku. Veelgi erakordsemaks teeb selle loo aga asjaolu, et oma seiklushimu oskas Ulvang väga hästi siduda tippspordiga.
Vegard, sa oled sündinud kaugel põhjas, Kirkenesis. Aastaid hiljem oli sinust saanud üks maailma kuulsamaid suusatajaid. Kas seda läbimurret võib nimetada sinu „elu rännakuks”?
Ega see noorele poisile lihtne ei olnud. Selleks et ennast teistele tõestada, pidin ju võistlema mitme tuhande kilomeetri kaugusel kodust ja see tähendas alati lendamist. Juba finantsiliselt oli see raske. Mäletan, et iga lend võttis ligikaudu paar tuhat Norra krooni. Olgugi et Norras toetavad klubid suusatajaid tublisti, pidin ma läbimurdmiseks reisiraha ise leidma.
Mul vedas, sest üks kohalik pank aitas mind sponsorina palju. Samas sain ma üksi reisimisest juurde kõvasti enesekindlust ja kogemusi, mis on mind edaspidi kindlasti palju aidanud. Kaasa ei olnud mul võtta ju kedagi, ei treenerit ega määrdemeistrit. Arvan, et hiljem olin Norras viimane tipptasemel suusataja, kes võistlusteks oma suusad ise määris.
Alustasid oma suusatajateed Norra koondises väga raskel ajal. Aastad 1985–1988 ei olnud Norra suusatamises just hiilgeajad. Kas sul ei tulnud kordagi pähe mõtet jätta tipptasemel suusatamine ja tegeleda millegi muuga, näiteks ekstreemmatkadega, mida sa samuti armastasid? Sinu noorpõlve konkurendist Sjur Mordrest sai ju esimene norrakas, kes jõudnud suuskadel nii lõuna- kui ka põhjapoolusele.
Sellel ajal kritiseeriti Norra meessuusatajaid tõesti väga palju. Medaleid ei tulnud, aga Norra jaoks loeb ainult kuld. Olgugi et noore mehena olid mu enda tulemused samal ajal pidevalt tõusu teel ja olin võistlustel korduvalt Norra parim meessuusataja, ei saanud ka mina üldises kriitikalaines kiita. Aga sellist mõtet, et jätta suusatamine, ei tulnud mul kunagi. Nägin ju enda arengut ja sellest motiveerimiseks piisas. Isiklikult oli mulle palju raskem aeg see, kui pidin otsustama, kas minna edasi õpingute või tippspordiga.
Oma hiilgeajal suusatasid sa tugeva suusataja Fridtjof Nanseni jälgedes üle Gröönimaa, tõusid viie maailmajao kõrgeimatele mäetippudele ja tegid teisi tõsisemaid matkasid. Kas ei olnud kunagi enne suurvõistlusi kartust, et tippsuusatamises on vaja rohkem spetsiaaltreeninguid ning sellised matkad ettevalmistusse ei sobi?
Eks oli ka neid, kes sedasama ütlesid. Ma ise uskusin sellesse, mida tegin. Teadsin, et see on kasulik. Pealegi tegin seda kõike alati nendel kuudel, kui teised piltlikult öeldes kusagil rannaliival puhkasid. Nii ei olnud mul midagi kaotada. Arvan, et neist matkadest oli palju kasu, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ma olen näiteks suhteliselt kehva aklimatisee rumisega, mistõttu mägimatkad aitasid mind juba selles osas kõvasti. Pärast väga rasket Gröönimaa ületamist võitsin Albertville'is 3 kuldmedalit – seegi tõestab, et kahjuks need matkad mulle ei tulnud.
Kas selline treeningviis on võimalik veel tänapäeval, kui tipptasemel on konkurents tihedam kui kunagi varem?
Ma arvan, et selline vaheldus sobib treeningutesse hästi ka tänapäeva tippspordis. Kas või selleks, et meedia eest mõneks ajaks varju minna. Matkamine võimaldab hästi vabaneda vaimsest pingest. Arvan, et ka füüsilises mõttes sobivad suusatamisega väga hästi erinevad matkad, on see siis jalgsi, mägiratta või kajakiga. Sportlane ei saa liiga palju ühes suunas liikuda, treenida tuleb vaheldusrikkalt.
Kas ka tänapäeva Norra tippsuusatajad kasutavad matkamist treeninguna?
On kindlasti neid, kes teevad mõnepäevaseid matkasid. Aga et keegi oleks tõsisemaid ekspeditsioone ette võtnud, seda ei tea.
Miks norrakad on nii matkalembelised?
See on juba väga vana traditsioon. Juba sada aastat on meil selline kultuur, et nädalavahetustel minnakse matkama. Lisaks sobivale loodusele andsid selleks tugeva tõuke kindlasti ka meie suured avastajad. Fridtjof Nanseni raamatud on noortele olnud väga suureks inspirat siooniallikaks. Lisaks on meil väga hästi märgistatud ja matkahüttidega kaetud matkaradade süsteem, mida haldab Norra mägimatkaliit (toim: http://www. turistforeningen.no).
Pärast tippsuusatamisest loobumist lõid sa oma kaubamärgi „Ulvang ”, mis keskendub rohkem matkariietele. Miks mitte murdmaasuusatamisele, kus oled tuntum?
Selle ettevõtmise loomine oli mõneti juhus. Üks partner käis mulle pikemalt peale. Nüüdseks oleme kaubamärgi müünud kontsernile Swix, kus ma jõudumööda endiselt kaasa aitan. Miks mitte suusatamine – arvasime, et matkariiete turg on Norras suurem. Tol ajal olin tuntust kogunud ka seiklejana ja ma usun, et seiklejat mäletab rahvas rohkem kui suusatajat.
Kas suusatamine on Norras noorte seas veel populaarne? Tundub, et spordikülgedel saab enim ruumi jalgpall.
Jalgpall on Norras alati väga populaarne olnud, see on spordiala number üks. Talvel saab aga suusatamine piisavalt ajalehepinda. Arvan, et suusatamine on praegu Norras noorte seas paremas seisus kui kunagi varem. On näha ka väga huvitavat tendentsi – suusatamisest huvituvad üha enam rikkamad piirkonnad. Kui kunagi kasvas Oslost välja vaid Ivar Formo ja teised Norra tippsuusatajad olid pärit maapiirkondadest, siis täna on olukord sootuks muutunud. Võibolla on põhjus ka selles, et suusatamine on kallimaks läinud.
Oled väga lähedal Rahvusvahelise Suusaliidu tegemistele ning otseselt osaline uute programmide üle otsustamisel. Suusatamine on muutunud mängulisemaks, tulnud on uued distsipliinid, kadunud mõned vanad traditsioonid. Praegune amet pole vist kõige lihtsam?
Olen pidanud taluma kriitikat, samas olen saanud ka positiivset tagasisidet. Eks Norra suusavaataja on pigem konservatiivne ja see on ka mõistetav. Rahvusvahelisele Suusaliidule on suur väljakutse leida võistluste programmides tasakaal. Muutused on vahel valusad, aga arvan, et oleme õigel teel ja suutnud selle tasakaalu leida. Eks ka Norra sprinterite võidud on muutuste vastuvõtmisele kaasa aidanud. Mõnest asjast on aga kahju, näiteks et säilinud ei ole Holmenkolleni 50 km distantsi klassikalises stiilis eraldistardist.
Millised on su matkaplaanid selleks suveks?
Lähen perega mõneks nädalaks põhja, sünnilinna Kirkenesi lähedal on mul suvila. Seal püüan kala, võtan ette mõned jalgsi või kajakimatkad, vahel võtan telgi kaasa. Midagi suuremat sellel suvel mul plaanis ei ole.
On sul veel mõni unistuste ekspeditsioon?
2011. aastal saab 100 aastat sellest, kui Roald Amundsen jõudis esimesena lõunapoolusele. Praegu on mul mõne sõbraga unistus seda suusaretke 2011. aastal korrata. Hetkel on aga kõik veel lahtine, selleks on veel väga palju asju korraldada.
Kui sa peaksid Go Reisiajakirja lugejatele soovitama Norra matkaradasid, siis millised need oleks?
Seda küsimust on minult korduvalt küsitud. Norra on nii rikas ja mitmekesise loodusega maa, et olen inimestele soovitanud võtta kaardilt üks suvaline koht ja minna seda avastama. Aga kui täpsemalt midagi pakkuda, siis soovitan Jotunheimenit. See Norra mäestik pakub väga palju matkavõimalusi nii suvel kui talvel. Võimalik on matkata nii telgiga kui ka hütist hütti. Väga ilusad mäed on ka Lofoodidel. Mulle endale meeldib matkata ka kajakiga, selleks on Norras arvukalt võimalusi.
Selles numbris
- Sarah Macdonald. Püha Lehm! Seiklus India moodi
- Olev Remsu. Kodunt kaugemal. Reisikirjad laiast maailmast
- Toomas Tiivel. Viinad ja peenemad napsid
- Mis ajab mehi seiklema?
- Oma või võõras?
- Kuidas pagasit vähendada?
- Tõeline Türgi Baklava
- Mauritiuse kiirsöögid ja rahaiharad inimesed
- Milleks laulupeotuld vedanud laevad veel sobivad?
- Kristjan Jaagu ja Eduardsi radadel
- Viikingite rändav ilusalong
- Aloeta Siberut!
- Tänapäeval surevad siin veel ainult turistid
- Hea, et me Kesk-Ameerikat vahele ei jätnud!
- Nahkhiirte lend ja maiade tee saladused
- Pühapäevane jalutuskäik Norra moodi
- Vegard Ulvang - Kolm olümpiakulda Gröönimaa ületamise järel
- Kohtumine karuga
- Hommik Kuresoo rabas
- Elagu unistused! Martha jõudis koju
- Go Reisiajakiri nr 19 – August 2009
