Go Reisiajakiri 64 – Veebruar 2017

SEIKLUSHÕNGULISED MOTIKAREISID

JUHTKIRI

Kas te olete kunagi näinud lähedalt suuri rohelisi smaragde? Mina ei ole, need imerohelised kivid on mu jaoks pisut liiga kallid. Aga ma olen vaadanud riisipõlde Yunnanis, mis on täpselt smaragdrohelised ja keerduvad kilomeetrite pikkuselt koos mäenõlvadega.

Olete te näinud, kuidas kiiskab 70 tonni kulda? Mina lasin isegi oma kullast abielusõrmuse ära varastada. Aga olen vaadanud Shwedagoni pagoodi ja sealseid kullatud kupleid Yangonis, mis lõunamaise päikese käes silmipimestavalt kiiskavad.

Aga kui olete pigem hõbedainimene, siis soovitan minna Antarktikasse või Gröönimaale vaatama hõbedaselt helkivaid jäävälju. Või liustikukeeli Andides või Alpides, Pamiiris või Põhja-Norras.

Kui teile meeldivad värvid, aga Andy Warholi pilte ei ole jõudu seina peale osta, siis tasub minna mõnda Laose, Myanmari või Vietnami mägikülla ja vaadata hmongide, jaode, akhade, daode ja paljude teiste rahvaste värvilisi rahvarõivaid. Või osta 50 dollari eest mõni Austraalia aborigeeni värviküllane täpimaal.

Ihaldate proovida uut liiklusvahendit, millist naabril kindlasti pole? Palun väga, võin soovitada põhjapõtru saamide juures või Siberis, kaameleid Aafrikas, hobuseid Kaukaasias, elevante Indias või härjarakendit Kagu-Aasias.

Tahate ööbida luksuslikult ja põnevalt, aga Tallinna Kolm Õde või Hilton Park jäävad teile väheseks? Arusaadav – öö autokatusel Botswanas või Namiibias on kindlasti seksikam.

Kas kohalikud restoranid tunduvad igavad? Siis tasub maitsta lamba silma või pulli mune Kesk-Aasias, nahkhiiri Hiinas, tõuke ja ritsikaid Kambodžas, elevandi lonti Lõuna-Aafrikas, boodog'i Mongoolias, viis kuud kuivatatud ja haisvat kaestur hakarl'i Islandil, sama hullusti haisevat surströmming'it Põhja-Rootsis. Ja kes tõelist adrekalaksu tahab, võib muidugi proovida ka jaapanlaste lemmikut –kerakala ehk fugut. Kes tahaks aga alustada leebemalt, alustagu lihtsalt tavalistest viinamäetigudest, nii nagu peenemates Euroopa riikides kombeks.

Rolex, Cartier ja Tissot näitavad küll õiget aega, aga midagi jääb justkui puudu, eks ole. Päikeseloojangud Santorini saarel Kreekas, Rapa Nuil Vaikses ookeanis, Baganis Myanmaris, Kata Tjuta kivirahnude juures Austraalias toimuvad igal õhtul lisaks äärmisele täpsusele ka äärmiselt emotsionaalselt.

Vabanegem mõttetust igapäevasest luksusest ja nautigem tõeliselt kalleid asju.

Tiit Pruuli

Selles numbris

• TOOTEUUDISED
• KROONIKA
• Nõukanostalgiast moodsate mongoliteni
• Mootorrattal KASAHSTANI – tõeline seiklus!
• Kollase pardi toomine
• Lumeaaret vallutamas
• Kaks kanget KAGU-AASIAS
• Ikka veel sõbralik MYANMAR
• Vaimustav VANUATU
• Tarmo Mutso: Elu on nagu kalapüük!
• Kuidas sai Narva kabel Tadžikistani
• Ekspeditsioonifotod jutustavad
• Tükike Egiptust Emajõe Ateenas
• Balkani joogid – kas ka juba iseseisvad?
• REISIKIRJANDUS
• Go Reisiajakiri 64 – Veebruar 2017