Schönbrunni loomaaed Viinis

Asjatundjale leidub igas loomaaias midagi huvitavat. On see mingi eriline elukas, iseäralik lahendus mõne(de) uluki(te) tehistingimusis pidamiseks, leidlik aiakujunduslik lahendus, eriti kaval viis külastajatele mõnd eluslooduse saladust tutvustada või põnev teaduslik järeldus. Kõik see ei torka alati silma tavakülastajaile, kuid loodetavasti ei pettu ka nemad, kui külastavad minu ärgitusel edaspidi neid loomaaedu, millest ma sel aastal juttu teha kavatsen.

Schönbrunni loomaaed Viinis on vaieldamatult üks minu suuremaid lemmikuid, nagu ka kogu ülejäänud Austria kultuur, rahvas ja riik. See loomaaed kuulub ajaloolisse Schönbrunni lossikompleksi ning asutati juba 1752. aastal keiser Franz I ja keisrinna Maria Theresia poolt, kelle nimega on seotud veel ka mitmed muud teadus- ja kultuuriehitised Viinis, ning on praeguseks maailma vanim järjepanu tegutsenud loomaaed. Algselt kujutas see endast klassikalist menagerie’d, kus kesksel kohal seisis uhke barokne ringterrassiga paviljon, mida kiirtena ümbritsesid hästihooldatud pargiteed ning nende vahel paiknevad aedikud ja tallid mitmesugustele eksootilistele elukatele. Algselt õukonna ja tema külaliste tarvis rajatud, avati Schönbrunni loomaaed 19. sajandil ka laiemale üldsusele ning laienes aegamisi järk-järgult loode suunas lossist eemale.

Muinsuskaitse all

See tuumikosa loomaaiast suutis kõigile tormilistele ajaloosündmustele vaatamata terveks jääda, on imekombel põhijoontes säilinud tänini ning võetud ülejäänud lossikompleksi osadega koos range muinsuskaitse alla. Viimane asjaolu on kaua aega olnud seal tõsiseks takistuseks tänapäevasemate loomaaiarajatiste kavandamisel. Kusjuures eelmise sajandi kaheksakümnendateks aastateks oli asi koguni nii hull, et loomaõiguslased kogu Euroopast ja kaugemaltki demonstreerisid tihti loosungitega loomaaia väravate taga ning nõudsid „niisuguse loomapiinamise kohest lõpetamist”.

Pöördelise muutuse tõi kaasa 1992. aasta, mil Austria valitsus võttis vastu ajaloolise otsuse muuta Schönbrunni loomaaed selle 250 aasta juubeliks täielikult tänapäeva tõekspidamistele vastavaks. Fikseeriti kümneks järgmiseks aastaks minimaalse riikliku rahastamise kava (sellest peeti muide ka kuhjaga kinni), riigi juhtivatele arhitektidele ja inseneridele tehti ülesanne võtta eeskujuks maailma parimad näited, leida võimalus lõimida Schönbrunni loomaaia ajaloolised kaitsealused ehitised loomaaiandusliku tehnoloogia viimaste tippsaavutustega ning muuta pealinna loomaaed oma suure juubeli vääriliseks.

Uus ja vana koos Nii uskumatu, kui see ka pole, leidus hulgi lahendusi n-ö „hundid söönud, lambad terved”-vaimus. Osaliselt koliti vanadesse ajaloolistesse loomadele ahtaks jäänud muinsuskaitsealustesse aedikutesse ja hoonetesse hoopiski külastajad ja ehitati neid ümbritsevale alale ajakohased elutingimused loomadele. Kuigi nüüdseks on sellest Schönbrunni loomaaia ülemaailmse loomaaedade organisatsiooni (WAZA) aastakonverentsiga tipnenud kahe ja poole sajandi juubelist möödunud juba 13 aastat, pole üldsuse ja Austria valitsuse tähelepanu loomaaia käekäiku sugugi raugenud ning jätkuvalt võib iga paari-kolme aasta tagant Viini kolleegidega koos rõõmustada mõne nende uue ja tänapäevase loomaaiarajatise valmimise üle. Üksteise järel on valminud uued ekspositsioonid aafrika savannielevantidele, aasia ninasarvikutele, suurtele kaslastele, orangutanidele, mitmetele troopilise vihmametsa elukatele, põnevatele kõrbeasukatele, hiidpandadele, Austraalia kukkurloomadele, prillkarudele, pingviinidele jne.

Jääkarude ekspositsioon

Värskeim uusehitis, suurejooneline 10,7 miljonit eurot maksma läinud „Franz Josephi maa” nimeline jääkarude ekspositsioon (siseruumidele lisaks 1700 m² väliala ning 450 m² ja 5 meetri sügavuneveekogu, pidevalt läbi filtrite liikuva 640 000 liitri veega.), milles müttavaid jääkarusid saab jälgida nii vee all kui ka kuival, valmis alles mullu mais, aga juba on käimas enam kui 6 miljonit eurot maksma minevad ehitustööd kaelkirjakutele uue 2000 m² välialaga kodu rajamisel. See peaks valmis saama hiljemalt 2017. aasta kevadel.

Viinis käib igal aastal loomaaeda külastamas umbes 2,5 miljonit inimest ja lisaks Austria riigile pakub sealsete kolleegide tegemistele tihedat koostööd ja arvestatavat tuge ka enam kui 4500 liikmega mittetulundusühing Schönbrunni Loomaaia Sõprade Selts. See võimaldab neil loomaaiakülastajatele nähtavatele tegemistele lisaks tõhusalt tegelda ka mitme liigikaitselise projektiga nii kodumaal kui ka mitmel pool laias maailmas. Seltsi liikmetest vabatahtlikud aitavad tavakülastajatel läbi aasta igal sammul interaktiivsete õppevahendite varal looduse saladustele ligemale jõuda.

Kesk-Euroopa poole reisiplaane tehes tasub Viinis loomaaia tarvis üks lisapäev plaani võtta ja kaeda oma silmaga ka seda loomaaianduslikku pärlit, mis on mitmel viimasel aastal saanud tuntud briti loomaaiaeksperdi Anthony Sheridani poolt pingeritta seatud 80 Euroopa juhtiva loomaaia hulgas esikoha. Enne reisi poleks paha pilku heita ka nende kodulehele: www.zoovienna.at.

Selles numbris

• RAAMATUTUTVUSTUS
• Vii oma maitsemeel reisile!
• KÕRGÕZSTANIS tasub suusatada!
• Vilen Künnapu. Minu Santorini
• Reisitõrkekindlustus säästab nii raha kui ka närve
• Purjekaga TIIR ÜMBER MAAILMA!
• Schönbrunni loomaaed Viinis
• Reisipäevik ITAALIA ALPIDEST
• VERI, HIGI ja ei ühtegi pisarat
• Torajas matustel
• Lõbus surnuaed
• Matmiskombeid maailma eri paigust
• Han Tengri VALGE TIPP
• HAN TENGRIST, kuid mitte ainult!
• HAISUKELDUMINE Kuuba moodi
• RAUL VAIKSOO eriline maailm
• UUDISTOOTED
• KROONIKA
• Go Reisiajakiri 52 – Veebruar 2015