Kuidas valida sooja pesu?

Sooja pesu peamine eesmärk on juhtida kehast eemale niiskust, mis tekib aktiivsel liikumisel. Kui ümber keha on märjad rõivad ning väljas on lisaks külmakraadidele ka lõikav tuul, tekib külmatunne väga kiiresti. Seepärast on väljas töötades, sportides või kõndides vaja kindlasti hoolitseda selle eest, et riietuse esimene kiht ehk soe pesu oleks piisavalt niiskust juhtivast materjalist.

Väljas liikudes on soovitatav riietuda kihiliselt, nii et muutuva ilma või kehalise aktiivsuse korral on võimalik kihte lisada või neist loobuda. Oluline on pöörata tähelepanu kõikide rõivakihtide materjalile – kas nende hingavus, veepidavus, lõige ja kergus vastavad tegevusele, sest ka väga heade omadustega pealisjope võib muutuda kasutuks, kui selle all kanda naha külge kleepuvat ja vett koguvat puuvillast T-särki või umbset jakki.

Sooja pesu pakuvad tänapäeval väga paljud spordi-ja matkarõivaste tootjad. Pesu valmistatakse süsteetilistest materjalidest, kvaliteetsest meriinovillast või isegi töödeldud siidist ning kõigil neil on oma eelised. Võrreldes tavalise puuvillase pesuga juhib sünteetiline, villane või ka siidist sportimiseks valmistatud pesu paremini niiskust keha pinnalt eemale, kuivab märksa kiiremini ning kohaneb kiiremini temperatuurimuutustega. Sünteetilistest kiududest pesu tugevuseks on enamasti omadus kiiresti kuivada, kuid paljud aktiivse liikumise harrastajad eelistavad eriti talvel naturaalset meriinolamba villast valmistatud pesu. Meriinovilla eripära on tavapärasest pikem ja peenem villakiud, mis sisaldab rohkem õhku ning võimaldab seeläbi luua tooteid, mis aitavad reguleerida kehatemperatuuri, nii et külmas kliimas on piisavalt soe ning palavuse korral ei kuumene keha üle. Meriinovill on antibakteriaalsete omadustega, tänu millele ei hakka see ebameeldivalt lõhnama ka mitmepäevasel kandmisel.

Näiteks Norra tootja Aclima meriinovillast pesu, mida müüakse ka Eestis kauplustes MATKaSPORT, kasutavad lisaks matkajatele ja sportlastele juba aastaid igapäevaselt ka nii Rootsi kui ka Norra sõjaväelased. Aclima valmistab meriinovillast erineva villasisalduse ja ruutmeetrikaaluga kangaid, millest tehakse erinevaid tootesarju passiivseks viibimiseks külmades oludes, aastaringseks kasutamiseks või aktiivseks liikumiseks. Seega tasub enne pesu valimist läbi mõelda, kas seda on vaja tempokaks sportimiseks, jääaugu ääres kalaõnne ootamiseks või hoopis kergeks aluskihiks kontorirõiva alla. Sportimiseks, sealhulgas suusatamiseks või talviseks trekkinguks sobib hästi meriinovillane WoolNet’i võrkpesu, mis juhib tänu võrkstruktuurile eriti hästi niiskust, kuivab kiiresti ning hoiab samas hästi sooja. Kalastajad hoiab aga soojas HotWooli kõrge kaelusega paksust kangast villane pesu.

Kauplustest MATKaSPORT saab osta sooja pesu pükse ja särke eraldi ning tänu sellele on neid kerge omavahel kombineerida. Õues lund kühveldav inimene, kes töötab aktiivsemalt ülakehaga, võib valida kergema, aktiivseks liikumiseks mõeldud särgi ja pisut paksemad püksid, suusakuurorti sõitja aga panna paksude suusapükste alla kerged niiskust juhtivad pesupüksid ning soojema ülaosa. Samuti teeb Aclima sooja villast pesu lastele, sest just lapsed armastavad iga ilmaga väljas viibida ning vajavad külmetuse vältimiseks õigeid rõivaid rohkemgi kui täiskasvanud.

Meriinovillast pesu üks tugevusi on ka see, et õige hooldamise korral kestab see aastaid. Aclima pesu on töödeldud selliselt, et pesu võib pesta pesumasinas, kasutades villa pesemiseks mõeldud pesuainet. Kuigi kvaliteetne meriinovillast pesu on kallim kui puuvill või viskoos, tasub investeering mugavusse ja tervisesse end kuhjaga ära. Eestlased armastavad ka talvel palju väljas liikuda ning teadlikkus kvaliteetse spordipesu suhtes kasvab iga aastaga: on ju mõistlikum osta korralik komplekt sooja aluspesu ja täiel rinnal talve nautida, kui kannatada vettinud puuvillases T-särgis ning kulutada hiljem raha nohu- ja kurgurohtudele.

Tekst: Erle Rudi

Selles numbris

• TUULTE TAHUTUD MAA
• Mullid ehk moules – rannakarbid Belgia moodi
• Kuidas valida sooja pesu?
• LONDON ja selle nurgatagused
• Jamaica-Jamaica, mi Yaad
• Franciscuse juurest Franciscuse juurde
• Ühe erilise kultuuri veetlus
• RANGSTON GYATHOK – sada aastat iseseisvust
• Kuidas venelased maailma südame võitsid
• Daniel Braha
• Kuidas ma lennuõnnetust ära hoidsin?
• Jõe-rafting jääb alatiseks meelde
• Kas ka tänapäeval seilavad puust laevadega rauast mehed?
• ÜLO TUULIK – maailmarändur Abrukalt
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA