Go Reisiajakiri 75 – Detsember 2018
Peeter Vähi ÜLLATUSED VENEMAAL
JUHTKIRI
Kiri Uku Randmaale Hoorni neeme juurde
Hommikut, hea Uku. On pühapäev, 2. detsember 2018. Esimene advent. Meil põleb aknal advendiküünal, teeme lastega pannkooke. Maja on soe, tütre valge kass lööb mõnuga nurru, ehitasime pojaga just uhke legolaeva ja panime sellele nimeks One and All, lapselaps tatsab mööda tuba ja püüab elu esimesi lauseid moodustada. Viisin prügikoti välja, õues on külm ja niiske, tulin joostes ruttu tuppa tagasi.
Sina oled üksi oma pisikese, 36-jalase purjekaga merel. Kaugel merel, kus just üks raju torm Sust üle käis. Oled non-stop ümbermaailmareisil, et meenutada poole sajandi tagust regatti ja austada Sir Robin Knox-Johnstoni, kes toonase võidusõidu ainsana lõpetas. Oled seal, et näidata, milliste oskuste ja tahtega on maailma parimad avamerepurjetajad.
Igal pühapäeval löön oma telefonis lahti Golden Globe Race’i äpi ja vaatan, kus Sa oled. Näen, et täna on Sind regati FB lehel juba tervitanud Maibi, Kalev, Janno ning veel kümned ja kümned Su sõbrad ja austajad. Oled selle ränga võistluse kolmandal positsioonil. Ülikõva! Me siin teadsime ammu, Su esimese pallitiiru aegu, et oled kõva kutt, aga nüüd teab kogu maailm, milline on Eesti purjetamine, kui seal on sellised mehed nagu Sina, Uku.
Ümber maailma purjetamine nõuab palju oskusi, üksi ümber maailma purjetamine nõuab oskustele lisaks raudset tahtejõudu ja närvikava, üksinda ilma tänapäevaste navigatsioonivahenditeta võidu peale ümber maailma purjetamine on midagi sellist, millest mina, ka ju mõndagi näinud mees ja suur unistaja, ei julgeks mõeldagi.
Sul on Hoornini jäänud veidi üle 2000 miili, kindlasti rohkem kui paar nädalat rühkimist. Kui ilm jälle päris hulluks ei lähe, peaksid jõuluks Hoorni ära võtma. No ja siis laevanina kohe üles põhja poole, veel umbes 6000 miilikest, ning oledki fi nišis ja siis kohe kodus. Kui lihtsalt see kõik siin paberil kõlab. Seal all, lõunameres, on ilm kogu aeg hull, tihti ka päris pöörane. Kui ma viimati Drake’i väinas olin – suure kruiisilaevaga sel korral −, siis ütles venelasest kapten, et tal pole Odessas oma kolleegidele mõtet seletadagi, milliseid laineid ja tsükloneid ta siin saanud on. Kolleegid ei usuks ja peaksid teda lihtsalt peast põrunuks.
Sa tunned maailmamerd, et Sa ei karda tormi, et Sa pole mingi merehulgus, kes suvalises sadamas endale õdusa peaaluse ehitab. Oi, ma ootan, et kui Sa oma laste ja pere juures oled pannkoogid ära teinud, siis tuled ja räägid meile, oma meresõpradele, mõnusa muhedusega sellest kõigest, mida teel nägid ja läbi elasid.
Seniks rahulikku advendiaega Sulle, hea Uku!
Parimate soovidega
Tiit
PS. Lähen järgmisel nädalal Käsmu kaptenite külla ja panen selle kirja Sulle pudelipostiga teele.
Selles numbris
- Reisikirjandus – Minu Kuuba
- Rein Põdra viimne Suur Retk
- Maailma parimad söögikohad
- Piinad paradiisis ehk mürgistused mereloomadega
- Te Puia o Whakaari ehk dramaatiline vulkaan
- Suuri purjelaevu tüürides
- Bulgaariasse matkama!
- Ring ümber talvise Islandi
- Taironade kadunud maailma otsimas
- Jõulukaart Colombiast
- 1 aasta, 2 kontinenti, 4 riiki
- Helivõlur Greg Simmons
- Miniseiklusega igapäevarutiinist välja
- Peeter Vähi – tagasi Venemaal
- TOOTEUUDISED
- KROONIKA
