Zika-viirus
Ladina-Ameerikast on viimastel kuudel tulnud ärevaid teateid seoses seal leviva Zika-nimelise viiruspuhanguga. Millise viirusega on tegu ning kuidas haigusest reisides hoiduda? Nõu annab Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko.
Zika-viiruse näol ei ole tegemist täiesti uue viirusega, esimest korda leiti seda Ugandas reesusahvidel Zika-nimelisest metsast 1947. aastal. Zika-viirusnakkus on endeemiliselt levinud Aafrikas, Kagu-Aasias ja Okeaanias. Alates 2014. aasta aprillist on täheldatud Zika-viirusnakkuse epideemilist levikut Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
Viirus levib sääsehammustuste kaudu, haigust levitavad Aedes-liiki sääsed (sh A. aegypti ja A. albopictus). Need sääsed levitavad ka kollapalavikku, dengue- ja chikungunya- viirust. Nakatumine on võimalik ka nakatunud veredoonorilt võetud vere kaudu, sugulisel teel, kuna viirused võivad püsida mehe seemnevedelikus kuni 28 päeva pärast paranemist, ning emalt lootele raseduse ajal. Inkubatsiooni- ehk peiteperiood on 3–12 päeva, keskmiselt 10 päeva.
Kuidas haigust vältida?
Hetkel on kõige parem kaitse haiguse vastu sääsehammustuste täielik vältimine riskipiirkondades. Selleks tuleks kindlasti kasutada sobivaid sääsetõrjevahendeid – küsige nõu kohalikust apteegist, kus osatakse soovitada kõige sobivamat tõrjevahendit − ja kanda heledaid pikkade varrukatega ja säärtega riideid. Samuti tuleks vältida kaitsmata seksuaalvahekorda.
Kuna hetkel on väljaselgitamisel võimalik seos Zika-viirusnakkuse ja loote väärarengu ning vastsündinul mikrotsefaalia (lapsed sünnivad väga väikese pea ning sageli väljakujunemata ajuga) tekkimise vahel, soovitatakse lapseootel või rasedust planeerivatel naistel mitte külastada Zikaviirusnakkuse riskipiirkondi.
Samuti selgitatakse välja seost Zika-viiruse ja seni haruldase Guillain-Barré sündroomiga.
Haiguse sümptomid ja ravi
Haigusnähud tekivad ainult ühel viiest nakatunud inimesest ning paljudel kulgeb haigus sümptomiteta. Haigusele on iseloomulik palavik (< 38,5 ⁰C), peavalu, silmapõletik, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, isutus, nahalööve, lihas- ja liigesevalu ning liigesturse. Haiguse kulg on tavaliselt kerge ja umbes nädalaga iseparanev, kuid haigusjärgselt kujuneva jõuetusseisundiga. Haigusele puudub vaktsiin ning konkreetne ravi. Riskipiirkonnast naastes soovitame jälgida tervist kahe nädala jooksul.
Haiguse levik
Jaanuari lõpu seisuga oli Zika-viirus levinud ligi 30 riiki. Täpsema info haiguse kohta leiate www.who.int/mediacentre/factsheets/zika/en ja www.who.int/features/qa/zika/en
Viimase 9 kuu jooksul on Zika-viiruse puhanguid avastatud järgmistes riikides (seisuga jaanuar 2016):
Barbados
Boliivia
Brasiilia
Cabo Verde
Kolumbia
Curacao
Dominikaani Vabariik
Ecuador
El Salvador
Prantsuse Guajaana
Guadeloupe (Prantsusmaa)
Guatemala
Guyana
Haiti
Honduras
Martinique (Prantsusmaa)
Mehhiko
Nicaragua
Panama
Paraguai
Puerto Rico
Saint Martin (Prantsusmaa)
Suriname
Tai
Venetsueela
Neitsisaared
Fidži
Maldiivid
Uus-Kaledoonia (Prantsusmaa)
Samoa
Saalomoni saared
Loe täpsemalt ECDC kodulehelt
Selles numbris
- Hoorni Neem
- Zika-viirus
- Saamid filmides ja raamatutes
- Helendav telk öös
- Noppeid konsulaarpõllult 2015
- Vaimude maja
- Saami käsitöö – elav rahvakunst
- Saami keelest ja haridusest Soomes
- Saami võitleja Niillas Somby
- Aili Keskitalo ja Saami parlament
- Rootsi saamid ja Eesti
- Struve geodeetiline kaar
- Kohtumisi Königsbergis
- Soome - tuhande järve maa
- Florida: minu pere ja loomapargid
- ALAR SIKK – metsaradade peaarhitekt
- Delhi – Ladakh – Markha org
- Kannibalism: kas isegi tänapäeval?
- Myanmari tulevik ja valimisvaatlused
- UUDISTOOTED
- KROONIKA
- GO Reisiajakiri 58 – Jaanuar 2016