Raamatuarvustus
Maris ja Tiit Pruuli. Jäine igatsus. Armastus Antarktika moodi
GO Group 2020
Seekord on selline harukordne juhus, et võib jääda mulje, et soovitan iseenda raamatut. Aga tahan olla siiski meie ajakirja lugejate vastu aus. Ilmunud on raamat, mille autoriteks on Maris ja Tiit Pruuli. See teos ei ole kirjutatud ses mõttes kahasse, nagu kirjutasid Ilf ja Petrov, et üks kõndis mööda tuba ja dikteeris ning teine toksis teksti masinasse ja pani omalt poolt juurde ja siis nad vaidlesid, et kelle vaimukas formuleering lõpuks trükki pääseb. Ei vaielnud me ka nii, nagu vennaksed Stugatskid, et mis on teaduslikult võimalik ja mis pole.
Meil oli kõik palju harmoonilisem. Kirjutasime eraldi. Maris kirjutas S/Y Admiral Bellinshauseni kajutis, mina kodus laua taga.
Nii ongi ühiste kaante vahel ilmunud kaks sisuliselt erinevat teost. Pean tunnistama, et minu osa on suhteliselt igav. Õnneks on see ka pisut lühem. Kirjutan põhiliselt polaarajaloost, sellest, kuidas jõuti valge kontinendi kallastele ja lõpuks ka tema südamesse. Natuke kirjutan sellestki, kuidas me reisi ette valmistasime ehk kuidas laeva valisime, projekti kokku panime, meeskonda komplekteerisime, igameheteadust tegime. Minu osa lugemist raskendavad ka paljud joonealused viited arvukale teaduslikule ja populaarteaduslikule kirjandusele, mida reisi ette valmistades ja läbi viies lugesin. Kui minu puhul midagi positiivset leida, siis tekst on illustreeritud paljude põnevate ajalooliste fotodega (millest mõne autoriõigused olid päris kallid).
Niisiis – enda kirjutatud paarisadat lehekülge ma teil praeguses kirjatöös lugeda ei soovita. Sõltumatu eksperdina soovitan lugeda seda, mida kirjutab mu abikaasa.
Marise jutud räägivad sellest, mis toimus merel. Saame teada, millised meeskonnaliikmed talle rohkem meeldisid – näiteks kõik kaptenid. Pikalt on juttu tuntud teleajakirjanikust ja laevakokast Wennast ning tema hingeelust. Armulikku äramainimist leiavad ka reederid, kuulsad teadlased, peapiiskop, vabariigi president ja tema ihukaitsja.
Tegelikult ongi Marise reisipäevik täis ehedat laevaelu ja sellega kaasas käivaid emotsioone – hirme, igatsust, armastust.
Vaatamata sellele, et oleme üle 30 aasta abielus olnud ja olen loomulikult väga hea inimesetundja, oli minulegi Marise tekstis palju põnevat ja üllatavat.
Selline sõltumatu raamatututvustus sai sel korral kirja. Tegu ei ole reklaamiga, aga lihtsalt igaks juhuks, et kui keegi peaks tahtma seda paljude värviliste piltidega ja Endla Tootsi poolt imeliselt kujundatud raamatut lugeda, siis kõige mugavam on see endale tellida siit: gotravel.ee/antarktika.
Seal tellimisnuppude juures on võimalus küsida endale ka Marise pühenduse ja autogrammiga eksemplar (no tegelikult saab ka minu autogrammi, aga jätan selle tagasihoidlikult sulgudesse).
Tekst: Tiit Pruuli
Selles numbris
- Raamatuarvustus
- Aastavahetusel ümber maailma
- Seiklus Indias enne koroonaaja arvamist
- Prantsuse mägedes kõõlumas, seljakott lugusid täis
- Lapi kuld
- Laura Dekker – noorim soolopurjetaja
- Mark Twaini Berliin: Euroopa Chicago!
- Rännulõhn
- Kontvõõrana salapärastes New Mexico pueblo’des
- Arkadi Popov, kirglik reisikorraldaja
- Reisiajakiri küsib
- Peedu Kass – mägironimisest jazzini
- Cho Oyu – Eesti esimene Himaalaja ekspeditsioon
- In memoriam Tõivo Sarmet
- TOOTEUUDISED
- KROONIKA
- GO Reisiajakiri 86 - Detsember 2020
